Kuni 40 protsenti Ameerika küsitlusele vastanutest eeldab, et Venemaa laguneb 2033. aastaks sisemiselt.

Revolutsiooni, kodusõda või poliitilist lagunemist nimetati kõige tõenäolisemateks lagunemise põhjusteks. Pärast neid peeti kõige tõenäolisemaks mõnda muud põhjust, vahendab Iltalehti.

Eurooplased on Venemaa lagunemise suhtes selgelt pessimistlikumad kui ameeriklased. Eurooplastest näeb sellist sündmust ette 49 protsenti, ameeriklastel on vastav näitaja 36 protsenti. Tulemused põhinevad Ameerika mõttekoja Atlantic Council uuringul.

MTV avaldas täna Soomes töötavate Vene teadlaste hinnangu Venemaa arengu kohta Ukraina sõja tagajärjel. Üks intervjueeritavatest on välispoliitika instituudi vanemteadur Margarita Zavadskaja. Tema sõnul poleks Venemaa lagunemine Soome julgeoleku seisukohalt kuigi soovitav. Zavasdskaja märgib, et Soomel on Venemaaga 1300 kilomeetrit ühist piiri.

See on vägivaldne ja ettearvamatu protsess. Piirid muutuvad ebastabiilseks ja pagulased liiguvad. Ei tasu unustada, et Venemaal on tuumarelvad, mis tõstab panuseid veelgi, ütles Zavadskaja Iltalehtile.

Zavadskaja peab väga tõenäoliseks, et Venemaa ametlikes piirides on tulemas muudatused ning pinged riigisiseste rahvusgruppide vahel eskaleeruvad.

Venemaa täielikku lagunemist Zavadskaja aga usutavaks arengusuunaks ei pea. Venemaa lagunemine arvukateks konfliktiriikideks on ebatõenäoline, nendib Zavadskaja.

Zavadskaja sõnul on Venemaa lagunemisest realistlikum stsenaarium poliitiline pinge Põhja-Kaukaasias, Tatarstani, Baškortostani ja Tõva vabariikides.

Edukaks eraldumiseks on vaja rahalisi vahendeid ja eelkõige tugevat keele-, usu- või etnilise päritolu identiteeti, ütleb ta.

Venemaalt pärit teadlase hinnangul on regionaalsed ressursid praegu ebapiisavad isegi Põhja-Kaukaasia vabariikides. Tšetšeenias, Inguššias ja Dagestanis pole rahalisi stiimuleid Moskvaga sidemete täielikuks katkestamiseks. Nad on rahaliselt sõltuvad. Aja jooksul Moskva ressursid muidugi vähenevad, ütleb Zavadskaja.