Soomes alates maikuust kadunud olnud 18-aastase India tudengi Manideep Reddy Gujja perekond kahtlustab, et Soome ametivõimud varjavad tõde tema surma kohta.

Hyderabadist pärit Gujja õppis LUT ülikooli Lahti ülikoolilinnakus. Ta kadus 5. mail Helsingis käies, vahendab Iltalehti.

Ametivõimud teatasid sel nädalal, et 9. juulil Helsingi Kruunuvuorenrantas merest leitud surnukeha on identifitseeritud Gujjana. Tuvastamine tehti surnukeha juurest leitud isiklike asjade põhjal.

Gujja kadumist uuris algselt Häme politsei, kuid uurimine anti hiljem üle keskkriminaalpolitseile.

Politsei avalike teadete kohaselt pole praegu mingeid märke kuriteost.

Gujja perekond nõuab nüüd põhjalikku uurimist ja läbipaistvust, kuna nad ei aktsepteeri politsei praeguseid järeldusi.

Iltalehti rääkis perekonda esindava advokaadi KLB Kumariga.

„Perekond on pimeduses ja nad usuvad, et Soome politsei varjab midagi. Neile pole räägitud, mis juhtus,” ütleb Kumar.

Nad isegi kahtlevad, kas surnukeha on tegelikult nende poja oma, ja kuidas tema isikut sai kinnitada pärast seda, kui surnukeha oli vees olnud üle kahe kuu.

„Perekond imestab, kuidas surnukeha üldse tuvastati. DNA-testi pole tehtud. Pärast nii pikka aega on surnukeha tavaliselt nii lagunenud, et tuvastamine on väga keeruline,” ütleb Kumar.

„Nad ei jaga meiega piisavalt teavet. Oleme palunud fotot, kuid meie palve on tagasi lükatud. Nende väited ei ole usutavad. Pere kahtlustab, et midagi on valesti,” ütleb Kumar.

Kumar rõhutab, et perekond ei süüdista kedagi kuriteos, vaid nõuab avatud ja põhjalikku uurimist.

„Eelkõige tahame teada surma põhjust, surmaaega ja seda, kuidas tuvastamine läbi viidi. Me ei usu, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga.”

Sündmuste käik on endiselt ebaselge. Vahetult enne kadumist oli Gujja rääkinud oma emaga ja palunud tal oma kontole raha kanda.

Politsei andmetel saabus tudeng 5. mail Helsingi pearaudteejaama, külastas burgerirestorani ning jäi hiljem, kella 20 paiku turvakaamera salvestisele Kruunuvuorenranta supermarketis. Varsti pärast seda lakkas tema telefon töötamast.

Kumari sõnul teavitati perekonda surnukeha leidmisest nädalavahetusel.

Advokaadi sõnul on perekond juhtunust sügavalt šokeeritud.

Nad saatsid oma poja õppima riiki, mida peetakse üheks maailma turvalisemaks. Nende jaoks on see juhtum täiesti uskumatu, märkis ta.

Noormees oli Soome kolides vaid 17-aastane, kuid tema vanemad uskusid, et ta saab seal hästi hakkama – seda suuresti tänu Soome heale mainele.

Kumari sõnul kasutasid vanemad poja välismaal toimuvate õpingute rahastamiseks kogu oma säästuraha ja võtsid lisaks laenu.

Indias on tavaline, et pere investeerib ühe noore välismaal toimuvasse haridusse, lootes, et ta suudab hiljem kogu peret rahaliselt toetada. Kumari sõnul uskus pere, et poja õpingud loovad parema tuleviku kogu suguvõsale.

Pere on vaene ja nad on praegu raskes majanduslikus olukorras.

„Neil pole isegi raha, et Soome sõita ja surnukeha tuvastada,” ütleb Kumar.

Pere oli taotlenud viisat, kuid taotlus lükati tagasi, kuna nad ei suutnud tõendada piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma pangakontol. Pere kavatseb paluda India valitsusel see küsimus Soome ametivõimudega arutlusele võtta.

Advokaadi sõnul pole pere saanud ka mingit teavet selle kohta, millal saab lahkunu Indiasse tagasi tuua.

„Meie peamine mure on asjaolude väljaselgitamine. Peame teadma surma põhjust ja nägema põhjalikku uurimist, enne kui suudame juhtunuga leppida,” ütleb Kumar.

Gujja kolis Soome eelmisel a2025. astal, et alustada inseneriõpinguid Lappeenranta-Lahti Tehnikaülikoolis.

Keskkriminaalpolitsei uurimise juht Sami Liimatainen lükkab ümber perekonna väite, nagu oleks surnu tuvastatud vaid isiklike esemete põhjal.

Soomes kasutab politsei surnute tuvastamiseks üksnes rahvusvahelise politseiorganisatsiooni Interpoli heakskiidetud meetodeid. Nendeks on DNA-analüüs, sõrmejäljed ja hambaandmed, sõnas ta.

Isiku tuvastamist ei tehta dokumentide või isiklike esemete põhjal. See on minevikupraktika, ütles ta.

Samuti on perekond kritiseerinud politseid teabe varjamise pärast. Muu hulgas soovivad nad teada surma täpset põhjust ja aega.

Nad saavad selle teabe õigel ajal.

Surma põhjuse väljaselgitamine veel kestab. See teave edastatakse neile, kui see on lõplikult selgunud, lausus ta.

Perekond ei saa fotot, mida nad on küsinud.

Surma põhjuse uurimisega seotud dokumendid on konfidentsiaalsed. Lähedastel on õigus tutvuda dokumentides sisalduva teabega. Kommenteerimata seda, mida perekonnale konkreetsel juhul on edastatud, tuleb öelda, et fotode väljastamine ei ole võimalik. See tuleneb meie seadusandlusest, ütles Liimatainen.