VIDEO: USA endine president tunnistab end süüdi Venemaa sissetungis Ukrainasse

USA endine president Bill Clinton tunnistab end süüdi Venemaa sissetungis Ukrainasse. Ta märkis intervjuus telekanalile RTE, et kui ta poleks survestanud Ukrainat 2014. aastal tuumarelvadest loobuma, poleks praegust sõda olnud.

Clinton tunnistas, et see oli „kohutav viga”, mille ta tookord tegi.

Endine president, kelle ametiaega jääb meenutama piinlik seksiskandaal, sundis Ukrainat loobuma tuumarelvadest, et teha diil Moskvaga.

Nüüd tunnistas Clinton, et Venemaa sissetungi poleks olnud, kui Ukrainale oleks tuumarelvad alles jäetud.

„Tunnen end selle pärast kohutavalt, sest Ukraina on väga tähtis riik ja ma tunnen oma isiklikku panust, sest panin nad nõustuma tuumarelvadest loobuma,” ütles ta Iiri telekanalile RTE.

„Keegi ei usu, et Venemaa oleks selle asja ära teinud, kui Ukrainal oleks veel relvad,” lisas 76-aastane endine president.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist omas taasiseseisvunud Ukraina umbes 1900 tuumalõhkepeaga suuruselt kolmandat tuumaarsenali maailmas.

Rahvusvaheline kokkulepe neist loobumiseks sõlmiti 1994. aasta jaanuaris Venemaa toonase juhi Boriss Jeltsiniga. Leping hõlmas ka Kremli kohustust austada Ukraina iseseisvust.

Kuid Vene president Vladimir Putin eiras neid lubadusi, kui ta 2014. aastal Krimmi ja Donbassi idaosa hõivas. Eelmisel, 2022. aastal algas täiemahuline sissetung Ukrainasse.

„Ma teadsin, et president Putin ei toeta president Jeltsini sõlmitud kokkulepet mitte kunagi sekkuda Ukraina territoriaalsetesse piiridesse – ta sõlmis kokkuleppe, kuna soovis, et Ukraina loobuks oma tuumarelvadest,” ütles Clinton.

„Nad kartsid neist loobuda, sest arvasid, et see on ainus asi, mis kaitseb neid ekspansionistliku Venemaa eest,” lisas ta.

Saksa mõttekoja Kieli Maailmamajanduse Instituut andmetel on USA Joe Bideni valitsus sõjast räsitud riigile rahalist abi andnud enam kui 77 miljardi dollari ulatuses.

Kuid see on vihastanud vabariiklastest seadusandjaid, kes ütlevad, et neid summasid oleks parem kulutada kodus kuritegevuse ja ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks.

„Ma arvan, et see, mida Putin tegi, oli väga vale ja ma usun, et Euroopa ja USA peaksid jätkama Ukraina toetamist,” ütles Clinton.

„Võib saabuda aeg, mil Ukraina valitsus usub, et nad võivad mõelda rahulepingule, millega nad võiksid elada, kuid ma ei arva, et me ülejäänud peaksime neile seda peale suruma,” lisas ta.

Endine president Donald Trump on andnud mõista, et sunnib Ukraina läbirääkimiste laua taha, kui sõda ei ole järgmise aasta presidendivalimiste lõpuks lõppenud.

„Kui seda ei lahendata, lahendan selle 24 tunni jooksul (president Volodõmõr) Zelenski ja Putiniga ning läbirääkimised on väga lihtsad,” ütles ta eelmisel kuul Fox Newsile.

Kinnisvaramogul, kellele esitati teisipäeval Manhattanil süüdistus 34 kuriteos, on samuti öelnud, et Ukraina toetamine ei ole USA strateegiline huvi. „Seetõttu peaks Euroopa maksma palju rohkem kui meie või võrdselt,” ütles ta.

Siin on video Clintoni jutu kohta:

Kommentaarid
(Külastatud 2,567 korda, 1 külastust täna)