Venelased kardavad, et Ukraina väed tungivad sügavale Venemaale – miks see nii on?

Venemaal on viimasel ajal tugevdatud Ukraina piiriäärsete piirkondade Kursk ja Belgorodi kaitset. Kardetakse, et Ukraina väed tungivad sinna sisse. Miks see nii on?

Pataljoni Vostok ülem Aleksandr Hodakovski kommenteeris nelja tõenäolist rünnakusuunda: Kursk, Belgorod, Krimm ja Donbass.

„Kurskisse ja Belgorodi seetõttu, et edu korral saaks Krimmi pärast kaubelda. Luhanskisse aga edasi liikumise võimalusega Donetskisse ja Mariupolisse ning mööda rindejoone lõunapoolseid lõike – mööda seda kitsast riba, maismaakoridori, mis ühendab Krimmi ja Venemaad.

Veelgi enam, pataljoni ülem arvab, et Ukraina armee võib alustada pealetungi korraga mitmes suunas, „sundides vastast mõtlema, kuhu peamine lööginool tabab?” Nad ütlevad, et on selleks valmistunud kaheksa aastat.

Hodakovski juhtis tähelepanu ka tõsiasjale, et „vastane kogub ressursse piirkondadesse, kust neid saab lühikest sirget pidi saata igas suunas”. Ja Vene vägede ebapiisav arv ei võimalda lööki tagasi hoida (kogu rindejoone ulatuses).

„Mida saame vaenlasele, mille all me mõtleme mitte Ukrainat, vaid kollektiivset Läänt, vastu panna sõjas, mis hõlmab protsessi, mis on palju laiem kui otsene vaen?” küsib Hodakovski.

Kommentaarid
(Külastatud 6,842 korda, 1 külastust täna)