USA kaitseministeeriumi salastatud dokumentide lekitaja on ajalehe Washington Post andmetel USA sõjaväebaasis töötanud noor Ameerika relvahuviline.
Asjast rääkisid ajalehele kaks inimest, kes teavad lekitaja nime ja koduriiki. Nende sõnul jagas mees dokumente internetis kiirsuhtlusteenuses Discord hüüdnime OG all.
Juba on teatatud, et esimesed dokumendid lekkisid Discordi märtsis. Discordist levisid dokumendid aeglaselt internetis mujale ja lihavõttepühade ajal said need avalikuks.
Discord on sõnumsideteenus, mis on eriti populaarne arvutimängijate seas. Discordi keskmes on serverid, erinevad arutelurühmad, millega peate liituma, et vestlustes osaleda.
Washington Posti andmetel jagas OG Discordis dokumente väikeses grupis, millega tuli eraldi kutsega liituda. Ligikaudu 20-liikmeline grupp asutati 2020. aastal koroonaviiruse pandeemia ajal.
Arutelu rühmas koosnes meemidest, kohatutest naljadest ja üldisest naljast. Grupi arutlejaid ühendas usk jumalasse ning kirg relvade ja sõjavarustuse vastu. Lisaks USA omadele kuulus gruppi ka välisliikmeid, näiteks Ukrainast ja Venemaalt.
Washington Postiga vestelnud grupi liige ütles, et OG oli väikese ja tihedalt seotud grupi juht, kes pidas teistele loenguid „maailma asjadest” ja „valitsuse salajasest tegevusest”. OG tahtis teisi grupis olevaid kursis hoida, ütles grupi liige.
Liikme sõnul on OG tark inimene, kes dokumentide infot jagades teadis, mida teeb.
Need lekked ei olnud juhuslikud, ütles ta Washington Postile.
Washington Posti intervjueeritud grupi liikme sõnul ütles OG teistele Discordi grupi liikmetele, et ta teab saladusi, mida valitsus tavainimeste eest varjab.
Liikme sõnul vihjas OG sageli, et tõi dokumendid koju sõjaväebaasist, kus ta töötas. OG ütles ka, et veetis sageli üksinda aega ruumis, kus nutitelefonide ja muude elektroonikaseadmete kasutamine oli keelatud.
Kõnealuse sõjaväebaasi nimi pole veel teada. Discord on öelnud, et teeb lekitaja leidmiseks koostööd FBI-ga.
Ajakirja andmetel alustas OG eelmisel aastal grupiga salajaste dokumentide teabe jagamist, kirjutades dokumentidest sõna-sõnalt sisu otse grupi vestlusse. Grupiliikme sõnul olid OG sõnumid pikad ja keerulised ning seetõttu ei jaksanud suur osa grupi liikmetest neid esialgu läbi lugeda.
OG ütles rühmale ka, et dokumentide sisu kirjutamine võttis tal tunde. Võimalik, et kirjutamise töömahukuse tõttu hakkas ta sel aastal otse dokumentidest tehtud fotosid grupiga jagama.
Washington Post on näinud umbes 300 fotot dokumentidest, mida OG grupiga jagas.
Internetti lekkinud USA saladokumendid on riigi luureandmete tõsiseim leke viimaste aastate jooksul.
Dokumentides sisalduv teave on mõeldud USA valitsuses vaid isikutele, kes on läbinud kuid kestva ulatusliku julgeolekukontrolli.
USA kaitseministeerium on pärast andmeleket karmistanud julgeolekulubade andmist, et salastatud dokumentidele pääseks edaspidi ligi vähem töötajaid. Ajalehe Guardian andmeil on praegu enam kui miljonil USA valitsuse töötajal juurdepääs ülisalajasele infole.
Dokumentidest on selgunud, et USA on sügavalt imbunud Venemaa luureorganisatsioonidesse ja relvajõududesse. Tänu spionaažile on USA sageli suutnud Ukrainat Venemaa kavandatavate rünnakute eest ette hoiatada.
Lekkinud dokumentidest on ka selgunud, et USA on tegelenud ulatusliku luuramisega oma liitlaste, näiteks Lõuna-Korea, Iisraeli ja Ukraina, sealhulgas Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski järele.
Lisaks on dokumentides märgitud, et USA jälgib tähelepanelikult ÜRO peasekretäri António Guterrest. Dokumentide põhjal peab USA teda Venemaa seisukohtade suhtes liiga toetavaks, teatas Briti ringhääling BBC eile kolmapäeval.
Dokumentides mainitakse ka Soome poolt Ukrainale antud relvaabi, näiteks umbes 20 Ukrainasse saadetud personali transpordivahendit. Dokumentide järgi on Soome Ukraina sõdureid koolitanud aasta algusest, kuid väljaõppe asukoht dokumentidest ei selgu, vahendab Yle.
