Rootsi ja Soome mereväed on kõrgendatud valmisolekus, et vältida Venemaa rünnakut riikide energiavõrkude vastu.
Vene laevu on märgatud tuuleparkide ja veealuste elektrikaablite läheduses, vahendab Iltalehti.
„Oleme veendunud, et Venemaa on seda teinud, sihtmärgid mingil moel kaardistanud,” ütleb Rootsi mereväe ülem Ewa Skoog Haslum Iltalehtile.
Küsimusele, kas on oht, et venelased saboteerivad ja hävitavad näiteks veealuseid elektrikaableid, vastas Skoog Haslum: „Absoluutselt.”
Need on viis meie vastu operatsiooni läbiviimiseks, hoiatab admiral Skoog Haslum sabotaaži võimaluse eest.
Kuna Venemaa rünnak energiavõrkudele on võimalik, on Rootsi merevägi kõrgendatud valmisolekus, et vältida sabotaaži. Seetõttu püüame pidevalt nii sihtmärkide läheduses viibides kavatsusi tõrjuda kui ka näidata oma kaitsetahet, rõhutab Skoog Haslum.
Komandör mõistab teravalt hukka venelaste kaardistamistegevuse. Avalikku infot saab kaardistada, aga kui lähed teise riigi vetesse ja teed seda, on see keelatud. Meil peab olema kontroll kõigi veealuste asjade üle, rõhutab mereväe ülem.
Veepealsete laevade vaatlusi Skoog Haslum kinnitab. Ta ei saa kommenteerida, kas Venemaa allveelaevad on tunginud Rootsi vetesse pärast seda, kui Venemaa alustas Ukrainas ründesõda. Ta ütleb, et tal on kahju, aga ta ei saa seda kommenteerida.
Mereväe ülem ei taha venelastele avaldada, mille kohta on mereväel infot. See seaks ohtu vastumeetmed.
Selgub, et kõrgendatud valmisolek kehtib mereväe erinevate osade kohta. Meie merevägi on mitmes mõttes väga aktiivne. Oleme seal 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas, ütleb admiral Skoog Haslum.
Pärast seda rõhutab ta veel kord, et rootslased on valmis tõrjuma rünnakuid energiavõrkude ja ühiskonna kui terviku vastu. Me ei pea oma jõude eriti mobiliseerima, kuid oleme operatsioonideks valmis koheselt. Oleme kogu aeg merel. Kõik meie üksused on valmis: nii meie dessantjõud, miinijahtijad kui ka allveelaevad, ütleb Skoog Haslum.
Välis- ja julgeolekupoliitilised allikad kinnitavad Iltalehtile, et kõrgendatud valmisolek kehtib ühtviisi ka Soome mereväe kohta.
Stockholmist lõuna pool Bergas harjutab algaval nädalal 200 Soome mereväe sõdurit. Nad ületasid Läänemere kolmeteistkümne Jurmo ja Jehu klassi laevaga. Reis algas Tammisaaris asuvast Uusimaa brigaadist.
Ilma pausideta oleksime seitsme tunni pärast kohal olnud. Utö kohal tegime väikese pausi, räägib Vaasa rannapataljoni ülem Atte Löytönen.
Soomel ja Rootsil on ühine lahinguvalmidus merel mõne tunni jooksul. Me suudame treenida ja asju teha nii kiiresti. See on vastastikune. Rootslased jõuavad Soome sama kiiresti kui meie Rootsi, kiidab Löytönen.
Skoog Haslum ütleb, et tema alluvuses olevad Rootsi väed kaitsevad Ahvenamaad, kui Venemaa ründab. Kui Soome soovib meie abi, siis kindlasti aitame Soomet Ahvenamaa kaitsel loomulikult. Asi pole selles, kus me praegu oleme. Tegutseme seal, kus meid vajatakse, räägib Skoog Haslum Iltalehtile.
See teave on esmakordne. Enne seda pole Soome ja Rootsi ametlikult kinnitanud, et riikide merevägedel on ühine operatiivvalmidus Ahvenamaa kaitsmiseks. Samamoodi läheksid Soome väed appi Gotlandi kaitsele.
Kui Venemaa ründaks Gotlandi, oleks Skoog Haslumi alluvuses Soome sõdurid. Pataljoni ülem Löytönen rõhutab oma sõdurite valmisolekut tõrjuda rünnak Ahvenamaale.
Olen käinud mitu korda Ahvenamaal tsiviilasjus. Saar on ilus ja tõesti kaitsmist väärt, resümeerib Löytönen.
Rootsikeelsesse Uusimaa brigaadi tuleb igal aastal vabatahtlikku ajateenistusse mitu ahvenamaalast. Brigaadi rannavalve roheline barett on Ahvenamaal tavaline vaatepilt, muigab Löytönen.
Löytöneni sõnul on Stockholmi saarestikus praktiseeritav operatiivkoostöö rakendatav nii Ahvenamaa kui ka Gotlandi kaitsmisel. Seda toimingut saab rakendada igas olukorras, millega kokku puutume. Taktikalisel ja pataljoni tasemel oleme alati valmis oma ülesandeid täitma. Jah, oleme harjunud ka Läänemerel venelastega koos tegutsema. Vene laev on meile tuttav vaatepilt, ütleb Löytönen.
Rannakaitse pataljonidel on kasutusel Tampella granaadiheitjad. Neid kasutatakse 200 meetri ja 5 kilomeetri vahel asuvate sihtmärkide tulistamiseks.
Berga ja Uusimaa brigaadide ühendlahingüksus SFATU (Swedish Finnish Amphibious Task Unit) on võimeline hävitama nii pinnalaevu kui ka allveelaevu. Selle peamised relvad missioonidel on Rootsi rakett Sjömålsrobot 17 ja Soome rakett RO 2006 Eurospike.
„Nii Soomel kui Rootsil on sellel õppusel kaasatud ka rannakaitseraketid,” lisab Löytönen.
Saarestikulahingus on oluline tabada ka maabunud ründajat. Seetõttu treenivad rannakaitse üksused granaadiheitjatega. Kaitseme üsna palju ka rünnates. Kasutame kõiki võitluskunste, rõhutab Löytönen.
Rootsil on midagi, mida Soome mereväel vähemalt veel pole: allveelaevastik. Saab ehitab praegu kahte A26-klassi allveelaeva, Skåne ja Blekinge. Rootsi merevägi tellis uued allveelaevad 2007. aastal ja need lähevad teenistusse 2020ndate aastate teisel poolel.
Praegustest Gotland-klassi allveelaevadest on kaks moderniseeritud, et need vastaksid elektroonilise sõjapidamise nõuetele, kolmandat moderniseeritakse Karlskronas Kockumsi laevatehases.
Allveelaevad on fantastiline tööriist. Kui vastane teab, et meil on allveelaevad, on see kõigi meie operatsioonide tugevus. Eelise saab saavutada nii mehitatud kui ka mehitamata allveelaevadega. Admiral Skoog Haslum ütleb, et teadlikkus allveelaevade olemasolust muudab vastase tegutsemise keeruliseks.
Kui Rootsi allveelaevad viidi laevatehasesse moderniseerimisele, kaeti nende sõukruvid juba vee all enne ülestõstmist kattega. Propelleri kuju on üks Läänemere suurimaid sõjalisi saladusi. Sest kui teisel poolel on hea akustika ja hüdrodünaamika, saab ta propelleri kuju järgi hinnata, kuidas propeller kõlab – ja jälgida allveelaeva liikumist.
Allveelaevad on Rootsi mereväele väga kasulikud. Luure lainete all on automaatselt lihtsam: laevade jälgimine ja teiste allveelaevade jälgimine, rõhutab Skoog Haslum.
Pataljoni ülem Löytönen ütleb, et eri võimed muudavad Soome-Rootsi väed Läänemerel tugevaks. Mõlemal riigil on relvastus veidi erinev, aga kokku pannes saab väga hea terviku. Koos oleme rohkem kui oma osade summa.
