USA tippkindral: Ukraina võit on käesoleval aastal väga ebatõenäoline

Tõenäoliselt ei aja Ukraina sel aastal kõiki Vene vägesid oma territooriumilt välja, ütles USA kõrgeim ohvitser eile reedel, 31. märtsil, edastades sünge reaalsuse kontrolli poliitikakujundajate, diplomaatide ja kaitseliidrite Washingtonist Kiievini väljendatud eesmärgile ja lootusrikkale ambitsioonile.

„Ma ei usu, et seda lähiajal sel aastal tehakse,” ütles kindral Mark Milley reedel ajakirjale Defense One antud intervjuus.

„Zelenski on korduvalt avalikult öelnud, et Ukraina eesmärk on lüüa kõik venelased Venemaa poolt okupeeritud Ukrainast välja. Ja see on oluline sõjaline ülesanne. Väga-väga raske sõjaline ülesanne. Te vaatate paarisadat tuhandet venelast, kes on endiselt Venemaa poolt okupeeritud Ukrainas. Ma ei ütle, et seda ei saa teha. Ma lihtsalt ütlen, et see on väga raske ülesanne,” ütles USA staabiülemate ühendkogu esimees. „Kuid see on nende eesmärk. Neil on selleks kindlasti õigus, see on nende riik. Ja neil on selleks moraalne õigus.”

Novembris ütles Milley pressikonverentsil, et tõenäosus, et Ukraina suudab Krimmi tagasi vallutada ja kõik Vene väed välja saata „ei ole suur”. Tema kommentaar tekitas spekulatsioone, et USA avaldas Zelenskile survet teha Venemaaga läbirääkimistel territoriaalseid järeleandmisi.

Milley ütles reedel, et Venemaa on strateegiliselt ja operatiivselt läbi kukkunud, ja nüüd ebaõnnestuvad nad ka taktikaliselt. Ta ütles seda pärast USA parlamendi esindajatekoja relvajõudude komisjonile antud tunnistust, et Ukraina väed „tõrjuvad” Vene vägesid osaliselt halva väljaõppe ja inimlainete taktika tõttu.

Milley käest küsiti, kas ATACMS-i kaugmaarakett on uusim tipprelv, mida esialgu Ukrainale ei antud ja hiljem Ukrainasse saadetakse.

„Noh, siiani on poliitiline otsus mitte saata. Ja ma ei prognoosi kunagi midagi laua pealt, lauast väljas, tuleviku jaoks. Kuid sõjalisest vaatevinklist on meil suhteliselt vähe ATACMS-e, me peame hoolitsema selle eest, et hoiame ka oma laskemoonavarusid. Ja relva laskeulatus – ma arvan, et seal on veidi ülehinnatud, mida ATACMS suudab ja mida mitte. Sa vaatad ühte lasku, nii et mõelge musketile versus korduvpüssile. GMLRS teeb kuus lasku ja ATACMS ühe. Nüüd on ATACMS-i ulatus pikem, kuid on ka teisi süsteeme, mis võivad teile selle ulatuse anda. Näiteks on droonid, mis suudavad seda teha, ja brittidel on paar süsteemi. Need on mõned asjad, mida me vaatame, et anda neile veidi rohkem võimalusi. Kuid praegu me ATACMS-e ei paku.”

Seadusandjad, kes täidavad kampaanialubadusi, on kiirendanud oma uurimist USA lubaduste kohta Ukraina vägede põhjatuks toetamiseks. Suurimat survet on avaldanud esindajatekoja uued juhid vabariiklased, sealhulgas paremäärmuslikud vabariiklased, kes on rahaeraldistele täielikult vastu. Kuid isegi mõõdukad vabariiklaste juhid avaldasid sel kuul Milleyle ja Austinile survet mõju kohta USA laskemoonavarudele.

Milley hoiatas kolmapäeval esindajatekoja relvajõudude komisjoni, et Ukraina konflikt on paljastanud „tavalise laskemoona uskumatu tarbimismäära” sõja ajal.

„Kui Korea poolsaarel oleks sõda või suurriikide sõda USA ja Venemaa või USA ja Hiina vahel, siis lendaksid tarbimismäärad prognooside tabelitest välja,” ütles ta.

Milley ütles reedel, et talitused hindavad ümber, mida USA tulevaste konfliktide jaoks vajab.

„Läheme tagasi ja vaatame läbi kõik oma hinnangud logistiliste hinnangute osas, kõigi põhiliste laskemoona või lahingumoona kohta, mida on vaja erinevate situatsiooniplaanide jaoks,” ütles ta.

Milley sõnul kulub USA kaitsetööstusel „tõenäoliselt mitmeid aastaid”, et korvata kõik kasutatud varud ja suurendada tootmist, et rahuldada Pentagoni vajadust.

„Meil on mõned indikatsioonid ja see peab aja jooksul tõenäoliselt suurenema, see ei toimu võluväel üleöö. Kuid see on midagi, mis läheb väga kalliks. Ja see peab olema läbimõeldud programm. Tõenäoliselt kulub selle tegemiseks mitu aastat,” ütles ta. „Meil on täna piisavalt laskemoona, et teha seda, mida vajame. Kuid kui olete seotud märkimisväärse suurriigi sõjaga, on parem mitte alahinnata, kui palju laskemoona vajate.”

See põhjendus, miks Ukrainale ei anta 300-kilomeetrise lennuraadiusega rakette MGM-140 ATACMS, ei sobinud hästi erukindral Ben Hodgesile, kes juhtis USA armeed Euroopas aastatel 2014–2017.

„Ma olen tegelikult üllatunud, arvestades asjaosaliste taset, kui ebajärjekindlad sellised vabandused on,” ütles Hodges reedel Defense One’ile. „Et juhataja ütleks, et noh, tegelikult on ka teisi süsteeme, mis suudavad teha seda, mida ründajad teevad, okei, mida me teeme, et nad sinna viia?”

Ta ütles, et ukrainlased peavad suutma rünnata Venemaa Musta mere laevastiku peakorterit Krimmi poolsaarel.

„Odessast Sevastoopolini on täpselt 300 kilomeetrit. Nii et kui saaksite praegu ATACMS-i käivitada. Musta mere laevastik oleks juba pidanud ümber asuma, sest nende sadamarajatised, kui mitte laevad, oleksid juba pidanud kolima.”

Kuigi ukrainlased on rünnanud Krimmis asuvaid rajatisi droonidega, on neid lööke olnud vähe ja need on üksikud.

Endine USA kõrge diplomaatiline ametnik, kes töötas Venemaa-Ukraina küsimustega, ütles, et tegelik põhjus, miks Bideni valitsus ei soovi ATACMS-i Ukrainasse saata, on jätkuv hirm konflikti laienemise ees. Endine ametnik lükkas need hirmud ümber kui väikesed, võrreldes konflikti jätkuva venimise ohuga.

„Valitsuse küsimus on alati olnud selles, et nad ei taha eskaleerumise kartuses pakkuda Ukrainale midagi, mida saaks kasutada Venemaa sihtmärkide vastu. Ukrainlased on alati olnud väga usaldusväärsed ja täitnud kõik tingimused, mille me neile pakutavale seadmele seadsime. Ja samal ajal ütleme, et „Krimm on Ukraina” ja seetõttu on see õigustatud sihtmärk,” rääkis ametnik.

Ta seadis kahtluse alla ka mõtte, et Ukrainale rakettide andmine, mida nad on rohkem kui aasta küsinud, suurendavad USA jaoks eskaleerumise ohtu.

„Kas me hoiame ära eskalatsiooni, kas me soodustame Venemaa eskalatsiooni?” küsis ta.

Endine ametnik kirjeldas ATACMS-i kui olulist osa võimalikest relvarahu läbirääkimistest.

„Pikema ulatusega süsteemid, mis võivad panna ohtu Venemaa väärtuslikud sihtmärgid, hoiaksid ära igasuguse uue agressiooni, kui lähikuudel sõlmitaks mingi vastastikku vastuvõetav relvarahu,” ütles ta.

Kommentaarid
(Külastatud 588 korda, 1 külastust täna)