USA on mures, sest lekkisid USA ja NATO salajased sõjaplaanid Ukraina kohta

Sel nädalal postitati sotsiaalmeedia kanalitesse salastatud sõjadokumendid, mis kirjeldavad Ameerika ja NATO salajasi plaane Ukraina sõjaväe ülesehitamiseks enne kavandatavat pealetungi Venemaa vastu, teatasid Joe Bideni valitsuse kõrged ametnikud.

Pentagon uurib, kes võis olla sotsiaalmeedias ja Venemaal laialdaselt levitatud enam kui poole miljardi kasutajaga platvormis Telegram ilmunud dokumentide lekkimise taga, vahendab New York Times.

Sõjaväeanalüütikud ütlesid, et dokumente on esialgsest vormingust teatud osades muudetud, ülehinnates Ameerika hinnanguid Ukraina poole sõjas hukkunute kohta ja alahinnates Vene vägede hukkunute arvu.

Analüütikute sõnul võivad muudatused viidata Moskva desinformatsiooni püüdlustele. Kuid algdokumentides avaldatud andmed, mis on kujutatud fotodena eeldatavate relvatarnete, vägede ja pataljoni tugevuste ja muude plaanide kohta, kujutavad endast Ameerika luure olulist rikkumist püüdlustes aidata Ukrainat.

Bideni ametnikud töötasid nende kustutamise nimel, kuid neljapäeva õhtu seisuga polnud see õnnestunud.

„Oleme sotsiaalmeedia postitustest teadlikud ja osakond vaatab asja läbi,” ütles USA kaitseministeeriumi Pentagoni pressisekretäri asetäitja Sabrina Singh.

Dokumendid ei sisalda konkreetseid lahinguplaane, näiteks seda, kuidas, millal ja kus Ukraina kavatseb oma pealetungi alustada, mis Ameerika ametnike sõnul toimub tõenäoliselt järgmise kuu jooksul. Ja kuna dokumendid on viis nädalat vanad, pakuvad need hetkepilti ajast – Ameerika ja Ukraina nägemust 1. märtsi seisuga sellest, mida Ukraina väed võivad vastupealetungiks vajada.

Vene sõjaplaneerija, välikindrali või luureanalüütiku koolitatud pilgu jaoks pakuvad dokumendid aga kahtlemata palju ahvatlevaid vihjeid ja arusaamu. Dokumentides mainitakse näiteks HIMARS-i – Ameerika tarnitavate suure liikuvusega suurtükiväe raketisüsteemide, mis võivad distantsilt rünnata sihtmärke, nagu laskemoonalaod, infrastruktuur ja vägede koondumised – kulumäära. Pentagon ei ole avalikult öelnud, kui kiiresti Ukraina väed HIMARSi laskemoona kasutavad, dokumendid näitavad seda.

Analüütikud ütlesid täna reedel, et dokumentide avalikustamise mõju rindevõitlusele praegu ja lähikuudel võib olla raske hinnata. Venemaa enda hiljutise pealetungiga on püütud Ukraina idaosas edu saavutada ja Lääne analüütikud vaidlevad selle üle, kas Venemaa armee on pärast suuri kaotusi suuteline korraldama uue rünnaku või seisma vastu Ukraina rünnakule.

Kuidas dokumendid sotsiaalmeediasse sattusid, jäi selgusetuks. Kuid venemeelsed valitsuskanalid on jaganud ja levitanud slaide, ütlesid sõjaväeanalüütikud.

Analüütikud hoiatasid, et Venemaa allikate avaldatud dokumente võidakse valikuliselt muuta, et esitada Kremli desinformatsiooni.

„Olenemata sellest, kas need dokumendid on autentsed või mitte, peaksid inimesed olema ettevaatlikud kõigega, mida Venemaa allikad avaldavad,” ütles Arlingtonis asuva uurimisinstituudi CNA vene-uuringute direktor Michael Kofman.

Näiteks oli ühel slaidil märgitud hukkunud 16 000–17 500 Vene sõdurit, Ukrainas aga 71 500 sõdurit. Pentagon ja teised analüütikud on hinnanud, et Venemaal on hukkunud ja vigastatuid ligi 200 000, Ukrainas aga üle 100 000 hukkunu ja vigastatu.

Sellegipoolest leidsid analüütikud, et osa dokumentidest tundusid autentsed ja annavad Venemaale väärtuslikku teavet, nagu relvade ja vägede paigutamise ajakava, Ukraina vägede paigutamiste arv ja muud sõjalised üksikasjad.

„Täiesti salajane” dokument näitab „Konflikti staatust 1. märtsi seisuga”. Sel päeval viibisid Ukraina ametnikud Ameerika baasis Weisbadenis Saksamaal, et teha läbi sõjamängude sessioone ning päev hiljem külastasid neid USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley ja Euroopa liitlasvägede ülem Christopher Cavoli.

Teine dokument sisaldab jaotusi, milles on loetletud Ukraina vägede üksused, varustus ja väljaõpe koos ajakavadega jaanuarist aprillini. Dokument sisaldab kokkuvõtet 12 komplekteeritavast lahingubrigaadist, millest üheksa on ilmselt väljaõppe saanud ja USA ja teiste NATO liitlaste poolt varustanud. Nendest üheksast brigaadist oli dokumentide järgi kuus valmis 31. märtsiks ja ülejäänud 30. aprilliks. Ukraina brigaadis on umbes 4000–5000 sõdurit, ütlesid analüütikud.

Dokumendis öeldakse, et seadmete tarneajad mõjutavad väljaõpet ja valmisolekut ajakava järgimiseks. Dokumendi kohaselt oli üheksa brigaadi jaoks vaja kokku üle 250 tanki ja enam kui 350 mehhaniseeritud sõidukit.

See, et dokumendid võidi postitada laialt levinud sotsiaalmeediakanalisse ja sattuda arvatavasti Venemaa ametnike kätte, on Moskva jaoks suur saavutus ajal, mil Venemaa näis olevat Ukrainas luureteabe kogumisel USA-st tagapool.

Leke on esimene Venemaa luure läbimurre, mis on pärast sõja algust avalikustatud. USA on kogu sõja vältel andnud Ukrainale teavet komandopunktide, laskemoonaladude ja muude Venemaa sõjaväeliinide peamiste sõlmede kohta. Selline reaalajas luure on võimaldanud ukrainlastel sihikule võtta Vene vägesid, tappa kõrgemaid kindraleid ja sundida laskemoonavarud Venemaa rindejoonest kaugemale viima, kuigi USA ametnike sõnul on Ukraina mänginud nende rünnakute kavandamisel ja läbiviimisel otsustavat rolli.

Kuid sõja alguses kõhklesid Ukraina ametnikud oma lahinguplaanide jagamises USA-ga, kartes lekkeid, ütlesid Ameerika ja Euroopa ametnikud. Veel eelmisel suvel ütlesid Ameerika luureametnikud, et neil on sageli parem arusaam Venemaa sõjalistest plaanidest kui Ukraina omadest.

Olles mures, et nende operatsiooniplaanide jagamine võib esile tuua ka nõrkusi ja heidutada USA jätkuvat toetust, valvasid ukrainlased neid tähelepanelikult isegi siis, kui Ameerika luure kogus täpseid üksikasju Kremli tellimuste ja Vene komandöride plaanide kohta.

Luureteabe jagamine Ukraina ja USA vahel lõdvenes eelmisel sügisel märkimisväärselt ning kaks riiki on teinud tihedat koostööd Ukraina pealetungi ettevalmistamisel.

Kuid sedalaadi luureandmete leke, mis postitatakse sotsiaalmeediasse ja on saadaval kogu maailmas, kahjustab kindlasti luureandmete jagamist Ukraina ja USA vahel.

Kommentaarid
(Külastatud 1,445 korda, 1 külastust täna)