Vastavalt USA lekkinud dokumentidele, mis näivad paljastavat riigi julgeolekusaladusi, on Ukraina agendid jätkanud droonirünnakuid Valgevenes ja Venemaal, vastupidiselt USA ja Lääne soovidele, ning Kiievi juhid on kaalunud täiendavaid sihtmärke väljaspool Ukrainat.
NBC News sai kätte rohkem kui 50 lekkinud dokumenti, mis on paljastanud palju Ukraina sõjaliste tugevuste ja nõrkuste kohta. Internetis postitatud dokumendid näivad „sisaldavad tundlikku ja kõrgelt salastatud materjali”, kuigi mõnda võib olla muudetud, ütles USA kaitseministeeriumi Pentagoni pressiesindaja Chris Meagher esmaspäeval.
Kaks dokumenti näitavad, et Ukraina on korraldanud operatsioone teistes riikides, kuigi mõned liitlasriigid on öelnud, et kõik sellised tegevused võivad panna nad uuesti läbi vaatama oma jätkuva toetuse Kiievile.
John Bolton, kes töötas Trumpi valitsuse ajal riikliku julgeoleku nõunikuna ütles, et avalikustamised näitavad, kui kahjulikud võivad lekkinud dokumendid olla.
„Selle teabe avaldamine võib olla mõeldud Ukrainale antava Lääne toetuse lõpetamiseks, näidates potentsiaalseid piiriüleseid operatsioone ja paljastades väidetavad nõrkused Ukraina õhutõrje võimekuses,” ütles ta.
Ühes dokumendis, mis on märgistatud „Täiesti salajane”, märgitakse kaks väidetavalt Kiievi korraldatud rünnakut, mis näivad olevat minimaalselt kahjustanud kahte Venemaa sihtmärki väljaspool Ukrainat: Valgevenes Minski lähedal asuvat sõjaväelennuvälja ja Moskva eeslinnas asuvat gaasikompressorijaama.
Esiteks hindasid Kiievi peamise luureagentuuri Ukraina julgeolekuteenistuse ametnikud, et nende agendid Valgevenes eirasid korraldusi ja ründasid 26. veebruaril Valgevene lennuväljal Vene seirelennukit, selgub dokumendist.
Dokumendis väidetakse, et agendid kasutasid drooni ja tekitasid „väiksemaid kahjustusi” lennukile RUS A-5OU, mida Venemaa riigile kuuluv relvaarendaja Rostec nimetab „lendavaks radariks”, mis on võimeline töötama mobiilse juhtimiskeskusena.
Ukraina julgeolekuteenistuse pressiesindaja ütles, et agentuur on valmis asja kommenteerima „pärast Ukraina võitu”.
Valgevene president Aleksandr Lukašenka lubas Venemaal paigutada Valgevenesse oma väed ja sõjatehnika. Ta on ähvardanud astuda sõtta Venemaa poolel, kui Ukraina Valgevenet ründab.
Lukašenka oli varem ilma tõendeid esitamata väitnud, et 26. veebruari rünnakut koordineerisid Ukraina ja USA luureasutused. Kahju tekitamise eest võtsid vastutuse Valgevene teisitimõtlejad, kes teatasid Telegrami kanalis, et operatsioonis osalejad „olid juba turvaliselt väljaspool riiki”.
Nädal hiljem teatas riikliku uudisteagentuuri Belta andmetel Lukašenka, et rünnaku korraldas Washingtoni ja Kiievi väljaõpetatud „terrorist” ning et „enam kui 20 Valgevenes viibivat kaasosalist on kinni peetud. Ülejäänud on peidus”.
„Kui arvate, et sellega tõmbate meid homme sõtta,” ütles Lukašenka USA-le ja Ukrainale suunatud kommentaarides, „siis te eksite”.
Sarnane juhtum oli sama dokumendi kohaselt kaks päeva hiljem Venemaal. Vene ametnikud teatasid, et „Ukraina väed” kasutasid 28. veebruaril drooni, et „rünnata Moskva eeslinnas asuvat gaasikompressioonijaama”. Pole selge, kas katse tekitas kahju või kes konkreetselt rünnaku põhjustas, kuid alates konflikti algusest on Venemaa uudisteagentuurid teatanud arvukatest plahvatustest riigis olulise infrastruktuuri lähedal, millel pole selget põhjust.
Eraldi öeldakse teises dokumendis, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski „soovitas 28. veebruaril Ukrainaga piirnevas Venemaa Rostovi oblastis määrata kindlaks droonidega löögi asukohti”.
Dokumendis väidetakse, et vestluses Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindral Valeri Zalužnõi ja teise Ukraina ametnikuga väljendas Zelenski muret, et Ukrainal ei ole kaugmaarakettide võimekust, et anda lööke Venemaa vägede vastu Venemaal. Ta soovitas Ukrainal hoopis droonidega rünnata piiri taga asuvaid Vene vägede asukohti.
USA Joe Bideni valitsus on keeldunud pakkumast Ukrainale kaugmaa raketisüsteeme ja veelgi uuemaid reaktiivlennukeid kartuses, et Ukraina ründab sihtmärke Venemaal, mis on USA poliitika vastu.
Teine anonüümne ametnik ütles, et Ukraina võimed võivad ulatuda Venemaa linna Tuapseni, mis asub Musta mere rannikul Rostovi oblastist enam kui 150 kilomeetrit lõuna pool. Zelenski oli öelnud, et nii kaugele ründamine on „tarbetu”.
Putini pressiesindaja Dmitri Peskov ütles esmaspäeval, et Kreml vaatab lekkinud dokumente üle. Ta keeldus kommenteerimast, kuidas dokumendid internetti jõudsid, kuid ütles, et sageli süüdistatakse Ameerika õnnetustes kõigepealt Venemaad.
NBC News ei ole sõltumatult kinnitanud lekkinud dokumentides kirjeldatud teavet.
Pentagoni esindaja Meagher ütles, et USA valitsus on alistanud „asutustevahelist koostööd” lekke uurimiseks, „keskendudes sellele, et hinnata mõju, mida need pildistatud dokumendid võivad avaldada USA riiklikule julgeolekule ning meie liitlastele ja partneritele”.
Pentagon teatas, et võtab lekke asjus ühendust liitlastega ja kontrollib dokumentide õigsust, kuid keeldus ütlemast, kui palju dokumente võis lekkida, kui paljudel valitsuse liikmetel oli dokumentidele juurdepääs ja millised on liitlased on ühendust võtnud ja kes kaitseministeeriumis asja läbivaatamist juhib. Bideni valitsus on keeldunud kommenteerimast dokumentides esinevaid üksikasju.
Ka riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby ei osanud esmaspäeval öelda, kas võidakse avaldada rohkem dokumente. „Me ei tea. Tõesti mitte,” ütles ta Valge Maja pressibriifingul.
