Teraspiir on üks kaheksast uuest 40 000 sõdurist koosnevast rünnakbrigaadist, mida Ukraina soovib lähinädalatel või kuudel kasutada Vene okupantide vastu suunatud vastupealetungiks.

„Ma tahan, et sõda saaks võimalikult kiiresti läbi ja loodan, et rünnakbrigaadi abil saab see palju kiiremini teoks,” ütles ühe rünnaküksuse liige Aleks salajases paigas Ukrainas asuvas väljaõppekeskuses intervjuus Reutersile.

Üksused on kokku saadud agressiivse värbamiskampaaniaga sotsiaalmeedias ja plakatitel, mille eesmärk on meelitada ligi kõrgelt motiveeritud vabatahtlikke.

Ukraina on uute vägede värbamisel silmitsi kasvavate väljakutsetega.

Ukraina väed on juba mitmeid kuid talunud Venemaa rünnakut idapoolsetes linnades nagu Bahmut, kus on hukkunud tuhandeid sõdureid. Kiiev ei avalikusta omaenda sõjalisi kaotusi.

Siseministeeriumi poolt värvatud uued brigaadid hakkavad võitlema koos regulaararmee üksustega, mida toetavad uued Lääne lahingutankid, ja tuhandete värskete sõjaväelastega, keda on välja õpetanud liitlasarmeed väljaspool Ukrainat.

Brigaadidel on meeldejäävad nimed: Orkaan, Spartalane, Tšervona Kalõna, Eesliin, Raev, Aasov ja Kara Dag, mägi Krimmis.

Siseminister Ihor Klõmenko ütles Reutersile, et usub, et Ukrainal on veel märkimisväärne mobilisatsiooni potentsiaal ning värvatute hulgas on naisi, sõjaväekogemuseta inimesi ning endisi politseinikke ja sõjaväelasi.

Kiievi vasturünnakust sõltub palju.

Segane ja verine katse Venemaa vägedelt territooriumi tagasi haarata võib vähendada peamiste Lääne toetajate optimismi ja sundida neid julgustama Kiievit pidama läbirääkimisi Moskvaga.

Ukraina lõi eelmisel aastal Vene väed Kiievist tagasi, enne kui vabastas riigi kirdeosa ja lõunas Hersoni linna. Kuid Vene väed hõivavad endiselt riigi idaosa, strateegiliselt olulist lõunaosa ja Krimmi poolsaart.

President Volodõmõr Zelenski ütles, et Ukraina soovib oma maa iga tolli tagasi Moskvalt, mis on ühepoolselt kuulutanud viis Ukraina piirkonda Venemaa osaks, kuigi ei kontrolli neid kõiki täielikult.

„Nende jaoks on eesmärk Ukraina vabastamine,” ütles Klõmenko värvatute kohta Kiievis antud intervjuus. „Kirjutame oma riigi suurt ajalugu paljudeks tulevasteks aastakümneteks.”

Ukraina alustas rünnakbrigaadide värbamiskampaaniat veebruari alguses.

Klimenko ütles, et kogemusteta tsiviilisikute koolitamiseks kulub kuni neli kuud, kuid endisi politseinikke või sõdureid saab koolitada kahe kuuga.

Brigaadi Teraspiir võitlejad harjutasid 24. märtsil seni avalikustamata kohas sihtmärgi tabamist, droonide lennutamist ning haavatud sõdurite evakueerimist ja päästmist.

Laskmisinstruktor hüüdnimega Hassid ütles, et värvatud võtsid koolituse kiiresti omaks ja olid väga motiveeritud.

Teraspiiri juhib Valeri Padõtel, kes juhtis Ukraina piirivalve vägesid praeguseks okupeeritud Mariupoli kaitsmisel, kus ta pärast hiiglaslikus terasetehases võitlemist vangi võeti. Ta vabastati vangide vahetuse käigus mullu septembris.

Ta ei andnud vihjeid selle kohta, millal ja kus Ukraina oma vastupealetungi alustab. „Jätkame treeninguid, treenime kogu aeg brigaadi formeerimise ja lahingukäskude ootel.”

Armee asemel kontrollib brigaade siseministeerium, nagu ka teisi üksusi, sealhulgas Aasovi rügement, mis saavutas üleilmse tähelepanu, kuna astus eelmisel aastal ümberpiiratud Mariupoli Azovstali terasetehases sissetungivate vägede vastu.

Klõmenko ütles, et 2,5 protsenti brigaadidest moodustavad naisvõitlejad: „Meie naised on piisavalt patriootlikud, tugevad ja vihkavad vaenlast mitte vähem kui mehed, nad tahavad teenida.”

Värskelt värvatud 21-aastane Vaha võeti algselt ajateenistusse, kuid taotles üleviimist Teraspiiri brigaadi. Ta kiitis pakutavat väljaõpet ja ütles, et arvab, et see tagab kiirema liikumise itta, kus käib kõige ägedam võitlus.

Dmõtro, varem ​​tsiviilelus valuutavahetuspunktis töötanud võitleja ütles, et astus brigaadi kättemaksuiha ja rindel võitlemise soovi tõttu.

Ta liitus sõjaväega eelmisel aastal, kuid saadeti kaitsma Ukraina piiri Moldovast lahku löönud Transdnistria piirkonnaga, kus paikneb väike Vene vägede kontingent, kuid kus sõjategevust pole seni toimunud.

„Tahtsin veelgi rohkem liituda, sest tahan kättemaksu, nii karmilt kui see 21. sajandil ka ei kõla. Peame maksma kätte kogu oma rahva, mõrvatud laste eest,” ütles ta.