Soomes tahetakse kährikutest ja minkidest lahti saada – teevad palju kahju

Kährik ja mink (Ameerika naarits) on võõrliigid, mis ei kuulu Soome loodusesse. Need teevad pesitsevatele lindudele suurt kahju ja nüüd tahetakse neist lahti saada.

Ulukiuurija ja jahimees Tomi Nevalainen tõmbab jõest kaldale puulaua. Selle külge on kinnitatud mingilõks. Väljaspool püünist on näha musta saba, vahendab Yle.

Nevalainen avab osavalt püünise mehhanismid, tõstab surnud mingi püünisest välja ja keerab looma selili. Selgub, et see on isane mink.

Tomi Nevalaineni sõnul on mink väikekiskjatest oma olemuselt kõige ebameeldivam. See on kole elukas. Meil on palju näiteid, kuidas selline üksik mink on mõnel saarekesel tapnud terve lindude koloonia, räägib ta.

Nevalainen on jahil käinud juba väikesest peale. Tal on aastakümnete pikkune väikekiskjate püüdmise kogemus. Mingil on selline loomus, et talle ei piisa mitte millestki. Tema pesast võib leida mitukümmend linnukorjust. Kui see kanadeni jõuab, ei tapa see mitte ühe, vaid kõik.

Kährik ja mink on sattunud Soome loodusesse karusloomafarmide kaudu. Kährik on pärit Kagu-Aasiast. Need toodi 1920-1950ndatel aastatel Nõukogude Liitu, kust levisid Soome loodusesse.

Mink on pärit Põhja-Ameerikast. Need toodi Soome karusloomafarmidesse. Soome mingipopulatsioon koosneb farmidest põgenenud isenditest.

Soome metsamajandamise keskus Metsähallitus ja ulukikeskus Riistakeskus korraldavad 73 Soome olulisemal linnuveekogul võõrliikide eemaldamist. Ulukite uurija Tomi Nevalainen tegeleb eemaldamisega 12 erineval Soome kaguosa veealal.

Eemaldamise ehk küttimise eesmärk on kindlustada kahaneva veelindude populatsiooni taastumine. Tomi Nevalainen ise on mingipesadest leidnud muu hulgas sinikaelpartide, piilpartide ja sõtkaste korjuseid.

Võõrkiskjajaht peab olema pidev ja sihikindel, et saavutada nähtavaid tulemusi.

Ulukiuurija Tomi Nevalaineni hinnangul peaks Soomes leiduma rohkem mingi ja kähriku püüdmiseks motiveeritud jahimehi. Mõttemaailmas on vaja muutust. On jahiseltse, kus pole ühtegi inimest, kes seda tööd teeb. Lindude populatsiooni aitab kõige paremini taastada võõrliikide eemaldamine.

Kährikuid püütakse peibutussööda, pealveepüügi, küttimise või koerte abil. Kährikute küttimine on Nevalaineni sõnul Soomes juba tuntud, kuid minkidega on raskusi. Minki püütakse püünistega ja koerte abil.

Kährikut ja minki võib küttida igaüks, jahitunnistust pole vaja. Piisab maaomaniku loast.

Kui võõrkiskjate tapmiseks enda oskustest ei piisa, tuleks ühendust võtta kohalike jahiseltsidega. Vajadusel saab abi ja nõu seltsidelt.

Kommentaarid
(Külastatud 1,166 korda, 1 külastust täna)