Soomes paraneb veidi täitevõlglaste olukord – mida see tähendab?

Hullem kurjategija kui mõrtsukas. Sellistena koheldakse inimesi, kes on liiga palju võlgu, ütleb Raiso naine Sari.

Sari ja tema abikaasa said kaela täitemenetluse kümme aastat tagasi, kui nende ettevõtte läks klientide pankrottide tõttu võlgade saneerimisele. Firma võlast üle 100 000 euro jäi neile isiklikult tasuda. Samal ajal läks krediidivõime, vahendab Yle.

Täitemenetluses olemine on alandav, kuid kõige alandavam on elada maksehäirega. Teie õigused on kõikjal null, ütleb Sari.

Krediidivõime kaotamine takistab Saril näiteks telefonilepingut sõlmida või veebis oste sooritada. Kõige hullem on aga tunne, et oled teiste silmis kehvem inimene.

Viimase kümne aasta jooksul on Sari ja tema abikaasa tasunud kokku 150 000 eurot erinevaid võlgu. Täitemenetluses on veel umbes 80 000 eurot, lisaks on ka muud võlga.

Täitemenetlus ja võlgade tasumine võtavad iga kuu sissetulekust suure tüki, mis aga tuleb äritegevusest, nõustamisest ja abikaasa palgatööst.

Kogu aeg arvestame kulusid ja teeme tööd nii palju kui jaksame. Samal ajal on olnud nibin-nabin, kas suudame näiteks oma kodu säilitada, räägib Sari. Ta tänab abikaasa toetust ja seda, et ettevõte on püsinud. Ilma selleta poleks olukord nii hea.

Sari on üks Soome umbes 500 000 täitevõlgnikust. Valitsuse eesmärk on leevendada nende majanduslikku seisu mai alguses, kui maksuvabade kuude arv suureneb.

Vabadel kuudel sissetulekust raha maha ei võeta, vaid see jääb täielikult võlgniku käsutusse.

Vabade kuude arv sõltub võlgniku sissetulekust:

  • Madalaima sissetulekuga võlgnikud, kellele kehtib nn sissetulekulävi, saavad edaspidi automaatselt kolm maksevaba kuud varasema kahe asemel. Lisaks saab avalduse alusel anda neljanda maksevaba kuu.
  • Järgmisesse sissetulekukategooriasse, nn ⅓ väljamõistmise gruppi kuuluvad saavad edaspidi automaatselt ühe maksevaba kuu. Taotlusega võib anda kaks lisakuud.

Maksevaba kuu antakse siis, kui sissetulek on olnud arestitud vähemalt ühe aasta.

Aasta alguses jõustus ka teine ​​täitemenetlusega seotud reform. Sel puhul tõsteti sissetulekute arestimise kaitstud osa ajutiselt garantiipensioni tasemele, 922 euroni. Sellest väiksemate sissetulekute puhul raha ära ei võeta.

Sari tervitab neid reforme. Suuremad ostud saad teha vabadel kuudel või kasutada neid siis, kui elamises on ootamatuid väljaminekuid.

Automaatsel maksepuhkusel on lisaks rahalisele vabadusele ka teine ​​tähendus: õigus ise otsustada oma elu üle.

Pole vaja kelleltki kerjata, et osta lapsele prillid või kingad. Maksepuhkust taotledes peab väga täpselt põhjendama, milleks seda vaja läheb, ja ikka pole võimalik seda saada, ütleb Sari.

Soome naisele teeb meelehärmi, et võlgnik on automaatselt teisejärguline kodanik. Keegi ei küsi kunagi, miks arestimine on põhjustatud või kust võlad tekkisid, kuid ülekaalukas reaktsioon on umbusaldamine.

Kellelgi võib olla nii palju hüpoteeki, kui palju me võlgneme, kuid siiski usaldatakse oma rahaasju korraldada.

Eelmisel aastal oli Soomes umbes 500 000 eraisikut, kellel olid aasta jooksul täitevõlad. Viimastel aastatel on see arv püsinud muutumatuna.

Umbes 70 protsendil oli täitemenetluses maksimaalselt 10 000 eurot. Veidi alla 12 protsendil oli täitevõlga üle 50 000 euro.

Asjatundjad aga kritiseerivad täitemenetluse reforme.

Maksepuhkus lihtsustab hetkel ots-otsaga kokkutulekut, kuid lõpliku probleemi vastu ei aita. Nii ütleb võlanõustamist pakkuva Takuusäätiö tegevjuht Juha Pantzar.

Täitemenetluse eesmärk on saada võlg tasutud. Mida rohkem on vabu kuid, seda vähem võlg väheneb. See eesmärk liigub nende reformidega kaugemale, ütleb Pantzar.

Pantzari arvates tuleks praegusest paremini arvestada erinevate võlgnike olukordadega.

Üksikud puhkekuud on piisk meres nende inimeste jaoks, kellel on nii palju võlgu, et sellest vabanemine on peaaegu lootusetu.

Väiksemate nõuete saamiseks toimib täitemenetlus väga hästi, kuid pikaajalistes olukordades tuleks kiiremini võlakokkulepeteni jõuda. Soomes tehakse võlgakokkulepeteks aastas umbes 4500 avaldust, samas kui täitemenetluses on pool miljonit inimest, ütleb Pantzar.

Rahul pole ka uurimisinstituudi Labore juhtivteadur Ohto Kanninen. Pean ütlema, et see reform on olnud üsna jama, tõdeb ta.

Kanninen kuulus paar aastat tagasi täiteprotsessi muutmise vajadusi uurinud uurimisrühma. Suurim probleem on tema sõnul see, et süsteemis tehakse pidevalt väikseid jupikaupa muudatusi, kuigi uuendada tuleks kogu süsteemi.

Tema sõnul peaks kogu täiteprotsess olema lihtsam ja võlgnikule arusaadavam.

Kannineni sõnul on praegune süsteem nii keeruline ja eranditerohke, et seab juba reformile takistuse, kuna isegi otsustajatel on raske tervikust aru saada.

Asjast ei saa enam sotti ka teadlased. Kui tegime teadlaste grupis reformiettepanekute kohta uuringu, kulus viiel teadlasel 1,5 aastat ja ikka jäi asi selgusetuks. Kas on meil midagi valesti või on süsteem tõesti väga keeruline, nendib Kanninen.

Kanninen leiab, et võlglaste olukorraga tuleks tegeleda kahest otsast. Täitemenetluse reeglite ja arvestuse lihtsustamine aitaks neid, kellel on täitemenetluses veel mõistlikud võlad.

Sügavale võlavanglasse langenute jaoks oleks vaja lihtsamat ligipääsu võlgade lahendamisele. Selle puhul makstaks võlgu vastavalt makseplaanile näiteks 3–5 aastat, misjärel ülejäänud võlg kustutatakse ära.

Neid ettepanekuid soovitasid teadlased ka raportis, mis oli nüüd jõustuva maksevaba kuu reformi aluseks.

See jõustunud reform ei ole kooskõlas teadlaste soovitusega, ütleb aga Kanninen.

Aastate jooksul on Sari valusalt hästi tundma õppinud täitemenetluse korraldust. Pärast seda, kui võlad läksid täitemenetlusse, läks Sari ise äriõiguse eksperdiks õppima – et asjast paremini aru saada.

Ma saan aru, et kõigil pole selleks võimalust ega jõudu. Sellepärast tahan ka ise aktiivne olla ja need asjad võlgniku vaatenurgast välja tuua. Sari on tegev Raisio kohalikus omavalitsuses sotside aktiivse liikmena ja võlgnikke esindava Suomen vellaliset ry juhatuses. Ühing pakub võlgnevuse korral tuge ja annab hinnanguid võlgnike staatusega seotud küsimustes.

Sari eelistaks kogu täitemenetluse süsteemi hävitada ja uuesti üles ehitada, kuid tal on üks konkreetne muudatusettepanek: Täitemenetlus peaks eelkõige vähendama võla põhisummat, samas kui hetkel keskendutakse eelkõige intressi- ja muudele kuludele.

Võib öelda, et maksevabad kuud ainult pikendavad probleeme. Probleemid venivad ka siis, kui võlg tasumisest hoolimata ei vähene, märgib Sari.

Sari on veetnud pikki perioode võlaprobleemide tõttu ärevuses ja kurbuses. Eriti kurvastab teda asjaolu, et võlad on varjutanud elu siis, kui pere lapsed olid väikesed. Ometi on ta alati lootnud, et elu läheb edasi ja võlad saavad lõpuks ükshaaval tasutud.

Võib-olla on see põhjamaine sisu, mis on edasi aidanud. Kunagi ei tea, mis homme tuleb, seega on parem elada päev korraga, räägib ta.

Kommentaarid
(Külastatud 2,465 korda, 1 külastust täna)