Soomes kaalutakse lasteaia kohustuslikuks muutmist alates 3. eluaastast – miks seda vaja on?

Lapsed alates 3. eluaastast lapsed peaksid käima lasteaias. Sellise ettepaneku tegi terviseerinevuste vähendamist uurinud sotsiaal- ja terviseministeeriumi teaduslik töörühm, mille raport avaldati teisipäeval.

Töörühma hinnangul peaks üle 3-aastaste laste osalemine lasteaias olema kohustuslik. Praegu on Soomes kõigile lastele kohustuslik eelkool alates 6. eluaastast.

„Kindlasti toimub kohustuse üle eetiline arutelu,” ütles uurimisrühma esimees professor Erkki Vartiainen.

Soomes on 3-5-aastaste lasteaias käivate laste osakaal väiksem kui teistes Põhjamaades, kuigi viimastel aastatel on see mõnevõrra tõusnud. Kui 2020. aastal osales käis lasteaias 88 protsenti Soome 3–5-aastastest lastest, siis Taanis ja Norras 97 protsenti ning Rootsis 95 protsenti, vahendab Helsingin Sanomat.

Töörühma hinnangul saavad lapsed lasteaiast suurimat kasu, kui see algab võimalikult varakult ja mitte ainult enne kooli. Eelkool algab tavaliselt sel aastal, kui laps saab kuueaastaseks.

Lisaks on töörühma hinnangul lasteaias käimine oluline soome keele õppimise seisukohalt.

Riigi majandusuuringute keskuse (VATT) eelmise, 2022. aasta sügisel avaldatud uuringu kohaselt on koduhooldustoetuse mõjud negatiivsed nii emadele kui ka lastele.

Teadlaste hinnangul on lasteaiad praegu kriisis. Valdkond tuleks muuta atraktiivsemaks karjäärivõimaluseks, parandades lasteaedades töötingimusi ning tõstes lapsehoidjate ja lasteaia õpetajate palka.

„Kui me lasteaedade puhul läbi kukume, on oht, et terviseerinevused kasvavad veel palju aastakümneid,” on raportis kokku võetud.

Töörühmal on kokku seitse ettepanekut, mis võiksid soomlaste tervisealast ebavõrdsust vähendada.

„Ettepanekud tagavad täielikult sotsiaal- ja tervishoiuteenuste võimekuse,” ütles töörühma kuulunud endine Kela tegevjuht Elli Aaltonen.

Üks kesksemaid ettepanekuid on vaesuse vähendamine lastega peredes. Muuhulgas on selles välja pakutud vahenditeks lastetoetuste süsteemi reformimine nii, et see oleks suunatud just kõige nõrgemas majanduslikus olukorras olevatele peredele, ning laste huvitegevuse sihipärane toetamine.

Soomlaste – nii naiste kui meeste – eluiga on 1990ndatest aastatest alates pikenenud üle viie aasta. Soomlaste tervis varieerub aga oluliselt olenevalt sotsiaal-majanduslikust staatusest, soost, perekonnaseisust, elukohast ja emakeelest.

Terviseerinevuste vähendamise võimalusi uurinud töörühm pööras oma ettepanekutes tähelepanu sellele, mida soomlased söövad. Uuringute järgi on soomlaste toidulaual endiselt liiga palju liha ja liiga vähe köögivilju.

Ettepanekute nimekirjas on kehtestada maksud ebatervislikule toidule, mis sisaldab soola, suhkrut või kõvasid rasvu.

Need muudatused pakkus töörühm välja terviseerinevuste vähendamiseks:

■ Vaesuse vähendamine lastega peredes

■ Kõik lapsed lasteaeda alates kolmandast eluaastast

■ Tagada, et igal noorel oleks lõpetatud pühikool

■ Tervise edendamine, investeerides toitlustusse

■ Tervisepõhine maks

■ Hoiduda kommertshuvide suurendamisest alkoholiturul

■ Ambulatoorne psühhiaatriline abi ilma sotsiaalkindlustusteenuste piirmäärata

Allikas: Sotsiaal- ja tervimiseministeeriumi teaduslik ekspertgrupp tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks

Kommentaarid
(Külastatud 1,133 korda, 1 külastust täna)