Soomes jäi töötaja liivapuisturi vahele ja suri, juhtumis kahtlustatakse tööandjat

Tööandjat kahtlustatakse tööohutusnõuete rikkumises, kui liivatamistööd teinud töötaja varrukas jäi märtsikuus Kuopios liivapuisturi võlli vahele. Juhtum lõppes töötaja surmaga.

Milline on masinatootja vastutus, kui töötaja jõuab ohtlikult pöörleva võllini?

Õnnetus juhtus, kui töötaja liivatas kinnisvarahooldustraktoriga Wille, millega oli ühendatud liivapuistur Vila-370, vahendab Helsingin Sanomat.

Töömees oli hakanud liivapuisturis kinni jäänud liivatükke lumelabidaga lõhkuma. Ta oli masina käivitanud tagumise hüdraulika sundjuhtimisega.

Mehe varrukas jäi ilmselt kinni liivapritsis pöörleva mikseri võlli külge. Mootori jõul pöörlev võll tõmbas mehe liivapuisturisse, kust ta leiti surnuna.

Pildil on näha liivapuisturi võll, kuhu töötaja takerdus. Pilt: Ida-Soome politsei

Ida-Soome piirkondliku valitsusasutuse kontrollakti kohaselt sai õnnetus võimalikuks seetõttu, et liivapuisturi kaitserest ei olnud paigas ja töötaja jõudis ohtlikult pöörleva võlli juurde.

Ametiasutus esitas politseisse kuriteoteate, kuna tööandja ei olnud töö ja masina ohutuse eest hoolitsenud. Tootjat aga seaduserikkumises ei kahtlustata.

Ida-Soome piirkondliku valitsusasutuse peainspektor Sampo Pelkonen ütleb, et seadusandluses on vastutus töömasinate ohutuse eest nii tööandjal kui ka tootjal.

Tootja peab ehitama ohutud masinad ja varustama need kaitsmetega, et õnnetusi ei juhtuks. Seadus ütleb ka, et masinakaitsed ei tohi olla kergesti eemaldatavad.

Vaatamata tootjale ette nähtud vastutusele on tööandjal alati kohustus välja selgitada, kas masin on ohutu, ütles Pelkonen. Kui seda ei ole, peab tööandja tagama kaitse.

Kuopio juhtumi puhul oli liivapuisturil kaitserest. Hooldusfirma tegevdirektor oli piirkondliku valitsusasutuse inspektorile öelnud, et kaitserest oli paigas, kui firma ostis liivapuisturi.

Piirkondliku valitsusasutuse andmetel oli tootja muutnud ka kaitseresti raskesti eemaldatavaks, nagu seadus nõuab. Selle eemaldamiseks oli vaja tööriistu.

Kaitserest polnud aga õnnetuse ajal paigas. Tööohutuse volinik ütles, et polnud kunagi näinud selles mingit kaitset. Tööohutusjuhi sõnul ei ole Kuopio liivapuisturitel tavaliselt kaitseresti.

Ülevaatusaktis on ka kirjas, et hooldusfirma ei olnud teinud liivapritsile ohuhinnangut, mis oleks teinud puuduse tuvastamise ja masina kaitsmise lihtsaks.

Peainspektor Pelkoneni sõnul oleks tööandja pidanud hindama näiteks seda, kuidas saab kinni jäänud liiva ohutult lahti lõhkuda.

Piirkondliku valitsusasutuse teatel oli tootja hoolitsenud liivapuisturi kaitse eest. Tootja oli kaitseresti märkinud ka liivapuisturi varuosade nimekirja.

Tootja osas leidis amet aga ühe puuduse: varuosade nimekirjas oli küll märgitud kaitserest, kuid liivapuisturi kasutusjuhendis pole kirjas, et masina kasutamisel peab see paigas olema.

„Tootja tegi küll resti ja see on tootja varuosade nimekirjas, kuid tootja pole asjale rohkem tähelepanu pööranud. Kui tootja oleks resti vajalikkuse rõhutatumalt välja toonud, oleks tööandja ehk märganud, et rest peab kindlasti paigas olema,” ütles juhtivinspektor Sampo Pelkonen.

Kasutusjuhendis viite puudumine ei ole tema sõnul siiski märkimisväärne hooletus. Piirkondlik valitsusasutus leiab, et tootja on valdavalt oma kohustused täitnud.

Surmaga lõppenud tööõnnetus on aga alati tõsine asi, juhib Pelkonen tähelepanu.

Liivapuisturid on seotud ka muude tööõnnetustega. Pelkonenile meenub näiteks mõne aasta tagune juhtum.

„Noormees oli kinni jäänud liiva samasuguses liivapuisturis labidaga lõhkunud. Sellel puudus samuti rest ja ta kaotas käe. Käsi tuli amputeerida,” meenutab juhtivinspektor.

Piirkondlik valitsusasutus kavatseb võtta ühendust liivapuisturi tootjaga, et kasutusjuhendis oleks mainitud resti olemasolu olulisust tulevikus.

Lisaks on asutusel plaanis kontrollprojekt, kus kontrollitakse liivapuistureid ja nende ohutust.

Kommentaarid
(Külastatud 4,679 korda, 1 külastust täna)