Soome rahvasaadik on vastu NATO-ga liitumisele: Parem oleks, kui poleks liitunud

Soome parlamendisaadik, vasakpartei esindaja Anna Kontula leiab, et Soome poleks pidanud NATO-sse astuma.

Kontula leiab, et liikmeks kandideerimine on näidanud, et NATO üksmeel on „habras ja kergesti häiritav”. Artikkel 5 aga nõuab üksmeelt, vahendab Iltalehti.

Kontula teatas, et lahkub parlamendist pärast alanud perioodi lõppu 2027. aastal: „Poliitiku professionaalsuse üks osa on lahkuda enne oma rahvast võõrandumist”.

Kontula oli üks neist saadikutest, kes hääletas NATO-ga liitumise vastu. Ta ütles, et ta loodab, et Soome ajab  NATO-s olles poliitikat, et see oleks pigem kaitse- kui sõjaline liit ning püüaks inimõigustel põhineva poliitika poole.

Kontula tunneb NATO-ga liitumise protsessi lõppemisest „omamoodi kergendust”.

Lõppude lõpuks on seda Türgi ees lömitamist olnud kurb vaadata. Teisest küljest on see protsess näidanud, et NATO otsustusvõime konsensust vajavates küsimustes on habras ja kergesti häiritav, ütles ta.

NATO kuulus 5. artikkel sõjalise abi kohta nõuab kõigi liikmesriikide üksmeelt. Lõppude lõpuks on selleks vaja ainult ühte NATO liikmesriiki, kes arvab, et see talle ei meeldi. Siis 5. artiklit ei aktiveerita, osutab Kontula.

See pole ilmtingimata probleem, isegi kui 5. artiklit mõne riigi vastuseisu tõttu ei õnnestu aktiveerida, sest abi võib sellest hoolimata saada, usub Kontula. Küsimus on võib-olla selles, et kui kahepoolset abi on igal juhul võimalik leida, siis mis on üldse NATO funktsioon sellises olukorras.

Soome on nüüd NATO nn tuumavihmavarju all. Üheks põhjuseks, miks Kontula hääletas NATO liikmelisuse vastu, olid tuumarelvad. Tema arvates ei saa Soome NATO liikmena tõsiseltvõetavalt tuumadesarmeerimist taotleda.

Üsna lapsik on ka arvata, et tuumarelvad ei või sattuda Soome territooriumile maailmas, kus meie julgeolekupoliitika keskne paradigma on tuumaheidutus. Tuumarelvad kuuluvad NATO liikmelisuse „paketti”, olenemata sellest, mida Soome seadused ütlevad, leiab Kontula.

Kontula valiti järjekordseks ametiajaks parlamenti Pirkanmaalt. Ta ütleb, et sai valimisjaoskondades NATO oma seisukoha kohta rohkem tagasisidet kui tegeliku NATO debati ajal.

Üks kodanik ütles, et tema NATO-seisukoha tõttu ei hääleta ta Kontula poolt. Teine ütles, et hääletab NATO seisukohast hoolimata.

Siis tulid kümned inimesed, kes ütlesid, et hääletasid minu poolt kas sellepärast, et ma hääletasin NATO vastu või sellepärast, et NATO-hääletus oli üks põhjusi, miks nad minu poolt hääletasid, räägib Kontula.

Kontula ütles esmaspäeval väljaandele Valkeakosken Sanomat, et 2027. aastal ta enam parlamenti ei kandideeri. Praegu õpib ta sotsiaaltöötajaks.

Parlamendiliikme töö nõuab nii palju kohalolekut keskkonnas, mis on valijaskonnast kaugel. Oluline on sealt vähemalt ajutiselt naasta omade juurde, et reaalsustaju ei kaoks, põhjendas Kontula.

Kommentaarid
(Külastatud 736 korda, 1 külastust täna)