Sõidukite rendifirma Paku Kympilla lepingutingimustes on kirjas, et oma anumast autot tankida ei tohi. Just seda punkti polnud Espoo mees lepingu tingimustes märganud.
Mees täitis kiirustades renditud kaubikusse diislikütust kanistrist, mille sõber oli tanklas täitnud, vahendab Iltalehti.
Valesti tehtud, ütles autorendifirma ja saatis mehele 185 euro suuruse arve. Summa põhines täielikult lepingu tingimustel.
Tingimustes on kirjas, et sellise protseduuriga kaasneb lepingu rikkumise tasu, mis on 180 eurot. Asjaajamiskuludena lisandus veel 5 eurot.
Klient pidas seda ebamõistlikuks. Kaubiku rentimine maksis vaid 10 eurot, nii et lepingutasu rikkumine on tema hinnangul sellega võrreldes tohutu.
Rendifirma aga pidas suurt makset igati loogiliseks, sest klient oli selgelt lepingu tingimusi rikkudes tegutsenud. Paku Kympilla Oy eeldas, et klient on enne rentimist tingimustega tutvunud.
Broneerimissüsteem oli rendifirmale teada andnud, et mehe kasutuses olnud kaubikut ei ole tõenäoliselt üldse tangitud.
Mees saatis vastuseks tankla tankimiskviitungi, kuid rendifirma teatas, et see ei vasta auto liikumistele. Pärast seda oli mees tunnistanud, et tankis kaubikut oma kanistrist.
185 euro suuruse lepingu rikkumise tasu mõistlikkuse osas olid pooltel nüüd vastandlikud seisukohad. Seetõttu soovis klient kuulda tarbijavaidluste komisjoni seisukohta selles küsimuses.
Espoo mehe nägemus oli selge. Tekkis ebaproportsionaalsus üsna odava rendi ja tõesti suure lepingu rikkumise tasu vahel. Mees rõhutas, et rendifirmale kahju tekkinud ei ole. Ta oli auto õigel ajal ja kütusega tagastanud.
Lisaks rõhutas ta, et pole ohtu, et auto oleks vale kütusega täidetud. Ta suutis esitada Shelli tankla kviitungi, mis näitab, et tegemist on diisliga.
Kanistrist tankimine on mehe sõnul tavaline ja ohutu. Muu hulgas tangib ta oma paati sageli kanistrist.
Mehe vastusest selgub ka, miks tal auto tagastamisega nii kiire oli. Ta vahetas pesumasinat ja tagastas vana masina samal ajal, kui sõber läks kanistriga diislikütuse järele.
Nende pesumasinate transpordiks oli vaja kaubikut. Tal oli sõber kaasas nii tõstmisel kui ka tankimisel abistamiseks.
Espoo mehe sõnul oleks mõistlik tasu lepingu rikkumise eest 30 eurot, mis oleks kooskõlas renditasuga.
Paku Kympilla Oy jäi seisukohale, et 185 euro suurune tasu oli asjakohane, kuna klient oli rikkunud lepingu tingimusi, sellest tuleneva sanktsiooni leiab lepingu tingimustest.
Broneering tehti internetis. Rendifirma teatel saadeti mehele kohe pärast broneerimist kinnitus, mis algab tankimise meeldetuletusega.
Tekstis on kirjas, et kütus ei ole rendihinna sees ja järelevalvet on karmistatud. Lisaks soovitati kliendil tankimistingimustega lähemalt tutvuda.
Tingimustes oli ka otse kirjas, et oma anumast või kanistrist tankimine on rangelt keelatud. Tingimuste kohaselt tuleb autot tankida tanklas.
Paku Kympilla Oy sõnul oleks kliendil „teksti lugemiseks kulunud vähem kui 15 sekundit”. Rendifirma teatel oli klient saanud juhiseid tankimise kohta, isegi mitu korda.
Sellele vaatamata oli klient „otsustanud oma kanistrist vedelikku valada”.
Pärast seda selgitas rendifirma, millist tööd ja ebamugavusi kanistrist tankimine rendifirmale tekitab. Näiteks see konkreetne auto viidi kohe hooldusesse, sest rendifirma ei saa ju teada, mis vedelikku kütusepaaki kallati. Nende jutu järgi ei saa autorendifirma võtta riski, et auto ei ole järgmiseks kliendiks valmis.
Seejärel põhjendas rendifirma kulusid ja märkis, et 180-eurone lepingu rikkumise tasu on tegelikult väike. Rendifirma hinnangul ületasid ettevõtte tegelikud kulud tunduvalt kliendilt küsitud hinda.
Autorendifirma esitas komisjonile enda teeninduse kirjutatud kviitungi. Kviitungi järgi olid autole tehtud protseduuride ja seisaku kulud kokku 313 eurot.
Tarbijavaidluse komisjon pidi nüüd tegelema vaidlusega, kus keskseks küsimuseks oli lepingu rikkumise tasu mõistlikkus. Oli ju vaieldamatu, et mees ei olnud lepingu tingimustest kinni pidanud.
Tarbijavaidluste komisjon hakkas asjale lähenema kahju hüvitamise seisukohalt. Tõendamiskohustus, et autorendifirmale on tekitatud kahju, lasub rendifirmal, kirjutab komisjon oma otsuses.
Polnud ju tõendeid selle kohta, et Espoo mehe kasutuses olnud autosse oleks valatud vale kütus.
Komisjon nendib, et auto puhul kasutusele võetud meetmed pole olnud vajalikud. Järelikult polnud autorendifirmal põhjust Espoo mehelt nende eest hüvitist nõuda.
Lõpuks soovitab komisjon Paku Kympilla Oy-l mehele tagastada 155 eurot. Nii jääb mehe kontole täpselt see summa, 30 eurot, mida ta ise pidas lepingu rikkumise eest mõistlikuks makseks.
Tarbijavaidluste komisjon on varem leidnud autorendifirmade renditingimustes ebamõistlikke punkte.
Ühel juhul leiti rendi üldtingimustest artikkel „autoga liiga kitsastesse kohtadesse sõitmisel tuleb remondikulud täies ulatuses hüvitada”.
Komisjoni hinnangul oli see vastuolus tegeliku rendilepinguga. Komisjon teatas, et peab seda tingimust „ebamõistlikuks ja tühiseks”.
