Leedus on puhkenud suuremat sorti skandaal, kuna president Gitanas Nausėda astus komparteisse 1988. aasta kevadel, aga varjas seda.

Laisvės TV ajakirjanik Dovydas Pancerovas postitas sotsiaalmeediasse dokumendid, sealhulgas Nausėda avalduse Nõukogude Liitu valitsenud parteisse astumiseks.

„Dokumendid näitavad, et ta [Nausėda] astus kommunistliku parteisse, kui asutati Sąjūdis [reformiliikumine]. Tema avaldus kommunistlikku parteisse vastuvõtmiseks esitati 20. mail 1988 ja parteipileti sai 27. juunil 1988,” edastas Pancerovas oma postituses.

Presidendi kantselei kinnitas BNS-ile, et Nausėda astus tõepoolest 1988. aasta mais kommunistliku partei liikmeks, kuid ütles, et ei osalenud selle tegevuses.

Sąjūdis ehk Leedu Reformiliikumine asutati 3. juunil 1988. aastal, ajendiks Mihhail Gorbatšovi perestroikapoliitika. Sąjūdis, kuhu kuulusid Leedu Kommunistliku Partei liikmed, juhtis riigi püüdlust iseseisvuda NSV Liidust, mis kuulutati välja 11. märtsil 1990, vahendab lrt.lt.

„President Gitanas Nausėda võeti kommunistlikku parteisse 1988. aasta mais. Selle kohta käivaid dokumente hoitakse riigiarhiivis ja need on avalikkusele kättesaadavad. Kui Sąjūdis käivitati, ei osalenud Nausėda kommunistliku partei tegevuses,” seisis presidendi kommunikatsioonibüroo avalduses.

Nausėda ei märkinud 2019. aastal presidendiks kandideerides oma biograafiasse kuulumist kommunistlikusse parteisse ning jättis keskvalimiskomisjoni ametlikus ankeedis tühjaks lahtri praeguse või mineviku poliitiliste seotuste kohta.

Presidendi kantselei sõnul oli küsimustiku täitmine vabatahtlik.

Nausėda oli aastatel 1987–1989 Vilniuse ülikooli majandusteaduskonna magistrant.

Nausėda ei ole esimene Leedu president, kes on varem olnud kommunistliku parteiga seotud. 1992. aastal valitud Algirdas Brazauskas oli Leedu Kommunistliku Partei esimene sekretär. Partei toetas Leedu iseseisvust ja lahkus 1989. aasta detsembris Nõukogude Liidu Kommunistlikust Parteist.

Aastatel 2009–2019 kahel ametiajal presidendiks valitud Dalia Grybauskaitė oli samuti kommunistliku partei liige aastatel 1979–1990. Ta avalikustas oma liikmelisuse keskvalimiskomisjoni küsitluslehel mõlemal korral, kui sellele ametikohale kandideeris.