Ukraina ametnikud on väga ärritunud Ameerika Ühendriikide salastatud luuredokumentide lekkimisest, millest mõned on tembeldatud „täiesti salajaseks” ja mida algselt jagati mängijatega seotud sotsiaalmeedia saidil, kuid mis levisid seejärel laiemalt.

Nende viha ei tulene niivõrd hinnangutest Ukraina sõjalise valmisoleku ja vastupanuvõime kohta või välja toodud puudujääkidest relvastuses – sealhulgas õhutõrjerakettide osas –, vaid pigem pessimismi pärast, mis puudutab Ukraina võimalusi hõivata märkimisväärsel hulgal territooriumi, kui oodatav vasturünnak toimub tõenäoliselt järgmise paari kuu jooksul, vahendab Politico.

Avalikult pisendavad Ukraina võimud lekkeid, öeldes, et need ei mõjuta Kiievi ja Washingtoni suhteid. Ja pärast telefonikõnet USA välisministri Antony Blinkeniga säutsus Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba 11. aprillil Twitteris, et „@SecBlinken kinnitas veel kord USA raudkindlat toetust ja lükkas ägedalt tagasi kõik katsed seada kahtluse alla Ukraina võimet lahinguväljal võita”.

Kuid kulisside taga on vähem tasakaalukust ja üha enam märke suurenevast usaldamatusest. Kaks Ukraina kõrget ametnikku, kes rääkisid Politicoga anonüümselt ütlesid, et salastatud dokumendid peegeldavad USA kaitseministeeriumi Pentagoni ja USA riikliku julgeolekunõukogu kõrgeima astme skeptikute seisukohti, kes on pikka aega olnud opositsioonis.

„Nad vaidlesid aasta tagasi, et me ei suuda Venemaa sissetungi ees vastu pidada rohkem kui paar päeva,” ütles üks ametnik.

Seetõttu tuleks dokumentides sisalduv väide, et Ukraina vastupealetungilt on oodata vaid „tagasihoidlikku kasu”, „kõrvale lükata”, väitis üks Ukraina vanemnõunik. Teine ütles, et Ukraina vasturünnaku väljavaadete pisendamine võib avaldada negatiivset mõju ka Euroopa liitlastele, muutes raskemaks nende veenmise täiustatud relvatarnete ja kiiremate tarnete vajaduses, vähendades sellega edu võimalusi.

Seda muret jagavad ka mõned USA erukindralid nagu endine USA armee ülem Euroopas ning Iraagi ja Afganistani veteran Ben Hodges. „Kui see leke on tõene, siis on see USA valitsuse isetäituv ennustus, mis ei väida, et Ukraina peab võitma, mille tulemusena on kahjustatud võimekus tegelikkuses võita,” edastas ta sotsiaalmeedias.

Hodges on omalt poolt olnud Ukraina väljavaadete suhtes palju optimistlikum kui staabiülemate ühendkomisjoni esimees kindral Mark Milley ning ta on olnud peamine 2014. aastal Venemaa poolt annekteeritud Krimmi tagasivõitmise eestkõneleja. Ta on kaevanud, et Lääne kahtlused selle üle, mida ja millal tarnida, ning sisearutelud lääneliitlaste vahel ja USA presidendi Joe Bideni valitsuses relvatarnete üle võivad avaldada demoraliseerivat mõju. Ta kardab, et sõjalise toetuse lunimine võib viia kompromisside ja läbirääkimisteni.

Ukraina ametnikke on pikka aega pannud nördima Washingtoni – nagu ka mõne teise lääneliitlase, eelkõige Saksamaa – takistused kõrgetasemeliste relvade ja relvastuse tarnimisel. Nad näevad Pentagoni juhtkonda eriti tagurliku ja ettevaatlikuna, samas kui USA välisministeerium Blinkeni juhtimisel on olnud palju toetavam.

„Ma arvan, et nii valitsuses kui ka Kapitooliumi mäel (parlamendis) on mõned ametnikud ja seadusandjad, kes soovivad kalibreerida julgeolekuabi, et motiveerida ukrainlasi sõlmima mingisugune kokkulepe, mis kardetavasti ei ole Ukraina ega lääne huvides,” ütles USA-s tegutsev Ukraina valitsuse nõunik, kes keeldus end selle artikliga seoses nimetamast, kuna tal pole volitust meediaga rääkida.

„See on viimase aasta jooksul edasi-tagasi käinud. Esialgu [USA riikliku julgeoleku nõunik] Jake Sullivan oli peamine vaoshoituse eestkõneleja, mistõttu meil ei tarnitud ukrainlastele ainsatki Stingeri raketti enne 10 päeva pärast sissetungi, kui kõik arvasid ekslikult, et Kiiev kukub. Tema ettevaatlikkus oli osa põhjusest, miks abi andmine oli esimesed, eriti kuus kuud loid, kuid siis muutus tema vaatenurk mõnevõrra ja tarned hakkasid vabamalt liikuma,” rääkis ta.

„Kuid meie arusaam on, et Jake läheb nüüd tagasi selle juurde, et sõda tuleb lõpetada, sellest ka Ukrainale antava julgeolekuabi kalibreerimine. Blinken on ukrainlaste tugeva toetuse osas olnud väga kindel, kuid president Bideni veenmisel on ta vähem mõjukas ja vähem tõhus,” lisas ta.

See, kui kasulik on kogu selles leiduv info venelastele, on samuti vaieldav. Kaitseminister Oleksi Reznikov ütles 12. aprillil, et leke sisaldas „segu” tõest ja valeinfot. Madriidis toimunud konverentsil esinedes lisas ta, et täpne teave on juba aegunud.

Kasulikud võivad olla mõned üksikasjad, mis sisalduvad dokumentides Lääne väljaõppe ja abi ning Ukraina pataljonide suuruse, samuti Ukraina rakettide ja suurtükimürskude kulutamise kiiruse kohta. Kuid Ukraina kahanevatest varudest on avalikult juba palju räägitud, nagu ka murest Ukraina õhutõrje olukorra pärast.

Alates novembrist pole Ukraina ise varjanud, et on hädasti vaja palju rohkem õhutõrjesüsteeme – ja hävitajaid – nii riigi infrastruktuuri kaitsmiseks Venemaa raketi- ja õhulöökide eest kui ka eesliinil olevate vägede kaitseks. Seetõttu ei ole ükski seni lekete käigus avaldatud andmetest Venemaale uudis, ütlesid Ukraina ametiisikud.

Ja mis kõige tähtsam, see, mida dokumendid ei paljasta, on vihjed Ukraina lahinguplaanide kohta vastupealetungiks – mis võib olla tingitud Ukraina ettenägelikkusest. Ukraina on lekete kartuses olnud pikka aega ettevaatlik selle suhtes, milliseid operatiivandmeid ta USA ja teiste liitlastega jagab. „Me ei anna USA-le kogu teavet, isegi selle kohta, kus üksused [asuvad] ning nende suurused ja võimed,” ütles sõjaväeülem Politicole.

USA on aidanud ukrainlasi erinevate vasturünnaku stsenaariumide lahendamisel, kuid lõplikku otsust selle kohta, kuhu ja kuidas rünnata valvatakse hoolikalt, ütles ta.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõunik ütles CNN-ile, et Kiiev on juba muutnud mõningaid sõjalisi plaane – mitte strateegilisi, vaid taktikalisi. Meedias on spekuleeritud, kas leke on edasi lükanud kauaoodatud vastupealetungi käivitamist pärast Ukraina peaministri Denõs Šmõhali sel nädalal tehtud märkusi, et kaotatud territooriumide tagasivõitmise operatsioonid ei alga tõenäoliselt kevadel, kuid plaanitakse alustada suvel.

Kuid rünnaku edasilükkamine, mis toimub praegu tõenäoliselt juunis, on rohkem seotud relvavarudega, mida ukrainlased soovivad enne ründamist meeleheitlikult hankida, aga ka ilmaga – kuna Ukraina lõuna- ja idaosas on maapind pehme seoses talviste pidevate vihmasadudega.