Veel mõned päevad tagasi oli jutt sellest, et Prantsuse president Emmanuel Macron ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen saadetakse Pekingisse, et Hiinat sõjas Ukrainaga enda poole meelitada.
Mis aga juhtus oli see, et Macroni ette laotati punane vaip ja teda võeti vastu suursuguselt, välisministri tasemel, samal ajal kui von der Leyen saabus nagu tavaline turist ning talle saadeti vastu Hiina keskkonnaminister.
Sel ajal, kui Macron osales neljapäeva õhtul uhkel riigibanketil koos Hiina presidendi Xi Jinpingiga, andis von der Leyen EL-i delegatsiooni peakorteris tagasihoidliku pressikonverentsi. Kui riigimeedia kiitis Hiina-Prantsuse suhteid, siis Hiina sotsiaalmeedias kujutati von der Leyenit kui Ameerika marionetti.
Selline erinevus näitab probleeme, mis Euroopal on Hiinaga suhtlemisel. ELi 27 liikmesriigil on Hiinale lähenemisel mitmesuguseid arvamusi – ja Peking teab seda. Macroni ja von der Leyeni puhul näeb Peking suuremat võimalust Prantsusmaa liidriga edu saavutada, lükates EL-i täitevvõimu mõneti madalamale positsioonile, vahendab Politico.
Macroni otsus kutsuda reisile von der Leyen oli mõeldud Euroopa ühtsuse näitamiseks. Tulemus on aga vastupidine.
Hiina sotsiaalmeedias kirjutati: „Von der Leyen on tuntud USA-meelne isik, kes müüb jupikaupa Euroopat, et USA-le tulu teenida ja kes ei säästa jõupingutusi, et õhutada Euroopa konflikti Venemaaga. Ta pääses Hiinasse ainult koos Macroniga.”
Mõned kommentaatorid kirjutasid, et USA käepikendus von der Leyen saadeti visiidile kaasa selleks, et ta hoiaks Macronil silma peal.
See võis olla põhjus, miks von der Leyen tõrjuti täna reedel, 7. aprillil visiidi kolmandal päeval üldse kõrvale ning Hiina liider Xi Jinping ja Macron asusid koos USA huvide vastaselt Ukraina rahu sepitsema. Hiina liider ütles, et kui Prantsusmaa käib välja oma rahuplaani, siis Hiina toetab seda.
Hiina käitumist peetakse märgiks, et Euroopa Liidu juhtivaid riike püütakse enda poole ja USA vastu meelitada. Xi ja Macron külastasid täna reedel koos Hiina lõunaosa, kus Macron pidi koos Xiga Hiina teed jooma oma isa endises elukohas Guangzhou linnas, Guangdongi maakonna äri- ja tööstuse pealinnas, vahendab Reuters.
Selline austus külaliste suhtes on Hiinas haruldane. Diplomaadid väidavad, et see rõhutab tähtsust, mida Peking pöörab suhetele EL-i võtmeriikidega, kui ta otsib toetust sellele, mida Xi on nimetanud USA „igakülgseks ohjeldamiseks, piiramiseks ja alla surumiseks”.
„Kõigil Hiina välispoliitilistel ettevõtmistel on põhjuseks USA-Hiina suhted … nii et töötamine mis tahes riigiga, eriti keskmiste või suurriikidega nagu Prantsusmaa, on midagi, mida nad üritavad teha USA vastu,” ütles Denveri ülikooli Hiina-uuringute ja välispoliitika professor Zhao Suisheng.
Rhodium Groupi analüütik Noah Barkin ütles, et Hiina peamine eesmärk on takistada Euroopal USA-ga tihedamat läbikäimist.
„Selles mõttes on Macron võib-olla Pekingi kõige olulisem partner Euroopas,” ütles ta. Diplomaadid peavad Macroni ELi põhipoliitika oluliseks suunajaks.
Macron sõitis Hiinasse koos Euroopa Komisjoni juhi Ursula von der Leyeniga, kes mõlemad avaldasid Hiinale Ukraina osas survet, kuid ei suutnud Xi-lt avalikku positsioonimuutust välja pressida.
Sellegipoolest sai Macron täieliku punase vaiba vastuvõtu.
Von der Leyen, kes kirjeldas Hiinat oma reisi eel peetud kriitilises kõnes kui „repressiivset”, tõrjuti Pekingis silmnähtavalt, teda tervitati lennujaamas tagasihoidlikult ja teda ei kutsutud mitmele riigiüritusele koos Xi ja Macroniga.
Hiina riiklikult toetatud ajaleht Global Times märkis neljapäevases juhtkirjas: „Kõigile on selge, et Washingtoni strateegiline vasall olla on ummiktee. Hiina-Prantsusmaa suhete muutmine Hiina ja Euroopa koostöö sillaks on kasulik mõlemale poolele ja maailmale.”
Prantsusmaa endine peaminister Jean-Pierre Raffarin, kes on palju Hiinas käinud, ütles Reutersile suures rahvasaalis toimunud lepingu allkirjastamise tseremoonia kõrval, et osa Xi võlust avaldas mõju.
„Kas diplomaatia ei ole ühel või teisel hetkel natuke meelitus?” märkis ta. „Inimsuhetes on seda alati natuke olemas. Kumbki pool mängib sellega.”
Washingtonis suhtutakse Hiina diplomaatilisse suhtesse Prantsusmaaga skeptiliselt.
Hiina naudib ümberkorraldusi, mis lähendab teda majanduslikult Euroopale, kuna suhted Ameerika Ühendriikidega jahenevad, kuid selline nihe on praegu ebatõenäoline, ütlesid USA valitsuse mõtteviisiga kursis olevad inimesed.
Anonüümseks jääda soovinud inimeste sõnul suhtub Washington Euroopa suhetesse Pekingiga Ukraina küsimuses äraootavalt. Neljapäeval kutsus Macron Pekingit üles rääkima läbi Venemaaga Ukraina sõja osas, samas kui von der Leyen ütles, et Xi väljendas valmisolekut rääkida Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.
Xi ei maininud võimalikku vestlust Zelenskiga Hiina ametlikes aruannetes tema kommentaaride kohta pärast kohtumisi. Väidetavalt oli ta öelnud, et on nõus rääkima Zelenskiga, aga ei täpsustanud, millal.
Analüütik Barkin ütles, et Macron ei saanud reisist kuigi palju kasu.
„Macron näis uskuvat, et suudab Xi-d panna oma vaadet sõjale muutma,” ütles ta. „Ta tegi Xi-le rea kingitusi – tõi kaasa tohutu äridelegatsiooni ja kinnitas oma toetust strateegilisele autonoomiale – ilma, et ta oleks saanud midagi vastutasuks.”
Hiina-poolne Macroni meelitamine on osa selle aasta diplomaatiliste sammude jadast, millega Hiina üritab välja rabeleda USA-poolsest vaoshoitusest, keset erimeelsusi seoses Taiwani, Ukraina sõja ja USA tehnoloogia ekspordipiirangutega.
Hiina suurendas sel aastal oma diplomaatilisi kulutusi 12,2 protsenti ning Singapuri, Malaisia, Hispaania ja Jaapani juhid ja kõrged ametnikud on viimastel nädalatel riiki külastanud.
Hiina aitas märtsis sõlmida Saudi Araabia ja Iraani vahelist ootamatut liitu, kusjuures Peking nimetas end Lähis-Ida rahuvalvajaks, mida motiveerib soov kujundada mitmepooluseline maailm.
Hiina-ELi koostöö jätkub lähinädalatel välispoliitika juhi Josep Borrelli ja Saksamaa välisministri visiidiga Pekingisse.
„Hiina ja Euroopa võivad endiselt olla partnerid,” ütles Pekingi Renmini ülikooli Euroopa-uuringute keskuse direktor Wang Yiwei. „Selle asemel, et olla süsteemsed rivaalid või konkurendid.”
Siin on sotsiaalmeedia sissekanne, kus Macron ülistab Hiina-Prantsuse sõprust:
View this post on Instagram
