Lasteaia õpetaja kuritarvitas Soome lasteaias last

Helsingis erivajadustega laste lasteaia õpetajana töötanud meest karistati lapse seksuaalse väärkohtlemise eest 2 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega.

Süüdistuse järgi oli viiekümnendates eluaastates mees oma töötamise ajal mitu korda puudutanud kannatanut, kuriteo toimepanemise ajal 5-6-aastast tüdrukut, kui too puhkas magamistoas madratsil. Süüdistuse järgi oli seksuaalvahekord toimunud sõrmedega, vahendab Iltalehti.

Prokuröri hinnangul oli tegu raskekujuline. Tegu võis lapsele tema vanusest ja arengutasemest tulenevalt erilise kahju tekitada. Teo toimepanija oli mees, kelle suhtes laps tundis erilist usaldust ja oli tema suhtes muidu sõltuvas positsioonis. Tegusid korrati ja need olid toime pandud ajal, mil kannatanu viibis lasteaia päevakeskuses, kus kannatanu oli mehest osaliselt sõltuv.

Tüdruk rääkis ülekuulamise salvestises, et mees oli pannud käe talle riiete alla ja „alati käperdanud” tema suguelundeid, kui nad olid olnud „voodis”, st uneajal. Mees oli jätkanud, kuigi tüdruk oli palunud tal lõpetada. Tüdruk kirjeldas „käperdamist” kui valusat. Kohus leidis, et tüdrukule esitatud küsimused ei olnud suunavad.

Väike laps oli sellest ka oma vanematele rääkinud. Kannatanu ema sõnul oli tüdruk söögilauas asjast spontaanselt rääkinud ja kirjeldanud puudutust kui valusat. Tüdruku jutt ei olnud uurimise käigus muutunud. Ema sõnul oli laps vahel küsinud, kas mees on juba vangis.

Mees eitas süüdistust. Tema sõnul ei saanud tal tekkida isegi võimalust kuritegusid toime panna, sest laste juures on alati mitu inimest. Mees eitas, et oleks kõnealuse lapsega kunagi kahekesi olnud, kuid kohtus üle kuulatud kolleegide sõnul oli magamistoas mõnikord vaid üks täiskasvanu.

Mehe kolleegid polnud lasteaias midagi seksuaalset märganud. Süüdistatav mees väitis, et sündmused olid kannatanu kujutlusvõime vili ja kirjeldas last kui väljakutseid pakkuvat, teistest lastest erinevat.

Mehe kodu läbiotsimisel leiti mehe arvuti brauseri ajaloost legaalseid pornosaite, kus täiskasvanud näitlejad on kujundatud laste moodi. Mees eitas, et on pedofiil ja rõhutas, et saitidel ei leidunud ebaseaduslikku materjali.

Mehe kodust leiti ka lasteriideid, mille ostis mees enda sõnul kirbukalt oma sugulaste tütardele.

Majast leiti ka lasteriietega ümbritsetud kast, mille küljes oli kunsttupp. Mees kirjeldas seda kui „vaese mehe seksilelu”, sest ta ei saa endale lubada päris seksinukku. Mees eitas, et oli kasti lapseks riietanud ja kirjeldas kasti kui „prototüüpi”.

Mees on õppinud muu hulgas psühholoogiat ja eripedagoogikat. Teda on juba varem kahtlustatud kahes samalaadses asjas, mis pole kohtuotsuseni viinud. Mees on töötanud lasteaia õpetajana 25 aastat ja ta pidas „statistiliseks tõenäosuseks”, et „töökarjääri jooksul tuleb ette mõningaid väiteid”.

Kohtus kuulatud kolleegi sõnul tuli mehe ainete tarvitamisega tegeleda töökohal. Meest on ka varem kahtlustatud sarnastes kuritegudes. Kohtu hinnangul toetasid kahtlustused ja läbiotsimistel tehtud tähelepanekud oletust, et mees tunneb seksuaalset huvi noorte või laste vastu.

Mees seadis kahtluse alla kohtupsühholoogi arvamuse, mis ei võtnud arvesse asjaolu, et tüdruk võis lihtsalt jutte rääkida või tema mälu võib petta. Kohtu hinnangul oli aga kohtupsühholoogi arvamus igakülgne ja arvestas sellega, et lapse kirjeldatud asjad ei pruugi tõele vastata.

Kohus pidas tüdruku juttu realistlikuks. Laps oli jutustanud sündmusi järjekindlalt ja muutumatult kogu aeg. Lisaks täheldati lapsel teo ajal kuseteedes sümptomeid, mis oli osaliselt seletatav tema kirjeldatud puudutamisega. Süüdistuse esitamist toetasid ka muud tõendid. Mehe selgitusi sündmuste ja läbiotsimise tulemuste kohta kirjeldas kohus kui ebajärjekindlat ja ebareaalset.

Kannatanu ema, tunnistajate ja kohtupsühhiaatri seletus ei viidanud sellele, et kannatanu kujutlusvõime oleks kuidagi elavam kui teistel samaealistel lastel. Tüdrukul oli kombeks hiljem haiget saades tunnistada, et asjad, mida ta rääkis, olid valed, kuid ta ei võtnud kunagi oma juttu seksuaalsest väärkohtlemisest tagasi.

Kohus karistas 50-aastast Sami Topias Arot lapse jämeda seksuaalse väärkohtlemise eest 2 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega ning hüvitas tema ohvrile muu hulgas 12 500 eurot kannatuste eest. Lisaks kohustati riiki kannatanule hüvitama 1500 eurot kohtupidamise aasta võrra edasilükkamise eest. Kõik summad on viivistega.

Kohtuotsus ei ole õiguslikult siduv, selle saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Mees mõisteti vanglasse ja ta saadetakse Vantaa vanglasse kuni karistuse jõustumiseni.

Kommentaarid
(Külastatud 1,022 korda, 1 külastust täna)