Pärast 10 kuud kestnud Venemaa Ukraina sõja ühte pikimat ja verisemat lahingut kaitsevad Ukraina sõdurid nüüd Bahmuti läänepoolses osas kokku kuivavat varemete poolringi, mis on vaid umbes 20 kvartali laiune ja mida pidevalt suurtükiväega töödeldakse.

Sellesse 41 ruutkilomeetrise linna üha väiksemasse nurka surutud Ukraina armee on kindlalt otsustanud jääda ja vastu pidada, isegi kui liitlased on vaikselt kahtluse alla seadnud loogika võidelda iga kvartali pärast, kandes märkimisväärseid kaotusi linnas, mis kujutab endast panoraami hävitatud hoonetest ja rusudest, vahendab New York Times.

Hiljuti lekkinud USA luuredokumentide kohaselt oli olukord hull ja ümberpiiramise lähedal juba kuus nädalat tagasi Bahmutis, kus toimub pärast Teist maailmasõda üks Euroopa ägedamaid linnalahinguid. Sel nädalal toimunud külastus allesjäänud räsitud kontrollitsooni ning intervjuud sõdurite ja komandöridega näitasid, et Ukraina on kaotanud kõvasti territooriumi linnas, kuigi juurdepääsutee on endiselt läbitav, võimaldades vägesid varustada ja evakueerida haavatuid.

Kiievi hinnangul on nendes õudsates tingimustes vastupidamine strateegiliselt hädavajalik, et Venemaa armeed nõrgestada, samal ajal kui Ukraina relvastab ja koolitab oma sõjaväge eelseisvaks vastupealetungiks.

„See on tõesti raske lahing,” ütles 93. mehhaniseeritud brigaadi ülem kolonel Pavlo Palisa. Ta rääkis ajalehele New York Times sel nädalal punkris antud intervjuus ajal, kui värskelt rindelt tulnud määrdunud sõdurid püsside ja granaadiheitjatega sisse-välja saalisid.

„Aitame oma teistel üksustel aega võita, laskemoona ja relvi hankida ning vastupealetungiks valmistuda,” ütles ta. Kuid ta lisas, et linnas ja selle ümbruses olevatel vägedel on mõnikord ka laskemoon otsa saanud.

Tema sõnul ei ole probleemiks ohtlik juurdepääsutee linnale, vaid üldine puudus Ukraina sõjaväeladudes. Tema üksustel nappis mitmesugust laskemoona, sealhulgas suurtükimürske, tankimürske ja granaate.

„Minu kui komandöri jaoks on valus vaadata, kuidas me laskemoona puudumise eest eluga maksame,” ütles ta. Ta ütles, et liitlased on tarnetega olnud aeglased, kuigi USA ja teised riigid on püüdnud sõlmida kokkuleppeid tarnijate ja sõjaväelastega kogu maailmas. „Vabandust, aga me vajame, et meie partnerid oleksid kiiremad,” ütles kolonel Palisa.

Bahmut on praegu täielikult hävinud ning kaitseministri asetäitja võrdles seda sel nädalal sõjast laastatud Süüria linna Aleppoga.

Et jõuda linna väikesesse taskusse, mida Ukraina endiselt kontrollib, kihutasid sõdurid soomusmasinatega mööda ühte kitsast juurdepääsuteed, möödudes õhku lastud ja põlenud veoautodest, mis kohale ei jõudnud.
Linna sees peatus soomusauto ning sõdurid hüppasid välja ja jooksid keldrisse, veetes nii vähe aega kui võimalik kohutavas ja ohtlikus postapokalüptilises linnatsoonis maapinna tasandil.

Tänavatel ja hoovides olid laiali lennanud puude oksad, betoonitükid ja plahvatustest tekkinud klaasikillud. Kortermajas olid kõik aknad katki – ühes lehvisid kristalsel päikesepaistelisel kevadpäeval õrna tuule käes laimirohelised kardinad.

Linna vaikust katkestas iga paari sekundi tagant kolmest suunast, põhjast, idast ja lõunast vaid mõnesaja meetri kauguselt kostev käsirelvade kõmin või põrin.

Ukraina järgib kulukat strateegiat, et vastu pidada. Sõjavägi saadab pidevalt väikesi sõdurite üksusi rasketesse tingimustesse linna lähivõitluses, samal ajal kui tuhanded teised kaitsevad põldudelt ja küladest linna läände suunduvat juurdepääsuteed.

New York Timesiga rääkinud Ukraina sõdurid kirjeldasid ööpäevaringse pommitamise käes lahinguid mahajäetud hoonetes, keldrites ja parkides läbi kaevatud kaevikutes. Nad on sageli piisavalt lähedal, et kuulda venelaste juttu lähedalasuvates hoonetes.

Hiljutises kolonel Palisa jutustatud episoodis lasid venelased tankiga ühe ukrainlaste käes oleva kortermaja seina sisse augu. Vene sõdurid ronisid seejärel läbi augu, et võidelda tubade kaupa. „Üks osa oli vaenlase käes, teine ​​osa meie vägede käes,” rääkis kolonel kortermaja kohta.

Kolonel Palisa ütles, et ukrainlased otsustasid hoone lõhkekehadega mineerida, sealt välja tormata ja seatud lõksu lõhata, kui venelased veel sees on. 93. brigaadi sõdurid osalevad iga päev lähedalt umbes 15 tulevahetuses, ütles ta.

Mõlemad pooled väidavad, et lahing Bahmuti pärast, mis on 10 kuu jooksul toonud kaasa kümneid tuhandeid inimohvreid, on olnud vastase nõrgestamiseks ülioluline.

Venemaa on Bahmutis ja selle ümbruses paisanud vangide laineid sisuliselt enesetapurünnakutesse, mida toetavad dessantväelased ja Spetsnazi ​​nime all tuntud eriüksuslased. Ukraina poolel on 93. brigaad kaitsnud alates jaanuarist suuremat osa linnarindest koos rahvuskaardi ja piirivalvevägedega.

Sellistel tänavavõitlustel on Ukraina jaoks eeliseid. Nagu igas linnasõjas, sunnib varemete ja peidupaikade rägastik võimsamat sõjaväge, antud juhul Venemaa oma, sõdima võrdsetel alustel, suutmata oma paremust raskerelvade ja suurtükiväe puhul ära kasutada.

„Saab ära võtta kauguse eelise, mida ründaja soovib saada,” ütles West Pointi Modern War Institute’i linnasõja uuringute õppejõud John Spencer. Selles mõttes on linnasõda tema sõnul nimetatud „suureks tasandajaks”.

Linnalahingus on tavaline kasutada piiramisstrateegiat kaitsva poole laskemoona kulutamiseks, nagu näiteks Nõukogude Liit tegi Stalingradis ajaloo suurimas linnalahingus. Kuid Ukraina on juurdepääsutee kaitsmisega tugevdanud oma varustusliine.

Juurdepääsutee möödub hävinud külast, kus sel nädalal varemete keskel õitsesid kirsipuud. Sealt edasi oli iga paarisaja meetri järel mõni põlenud või õhku lastud sõiduk kõrvale lükatud.

„See läheb konarlikuks,” hoiatas muda täis pritsitud Kanadast saaadud soomuki juht, enne kui ta kiirendas Venemaa tulele avatud lõigust mööda. Sõdurid autos rappusid nagu nukud.

Läbitav tee tähendab, et Venemaa jõupingutused Ukraina vägede ümber piiramiseks on vähemalt praeguseks ebaõnnestunud, sundides Venemaa sõjaväelasi veristes tänavarünnakutes edasi tungima. Kaod kuhjuvad iga päevaga.

Keldripunkris, kus annab sooja puuküte ning sõduritele on marineeritud tomatite ja plastmassist teetassidega kaetud laud, asub juhtimiskeskus. Kolonel Palisa vaatas ekraanilt droonivideot, millel oli näha, kuidas venelased jooksid hoonesse, ilmselt plaanisid sealt rünnakut.

Ta andis raadio teel teate oma suurtükiväe üksusele, mis tulistab Bahmuti suunas lääne pool asuvatelt küngastelt, kasutades kutsungit „Houston”, justkui toetades ekspeditsiooni kosmoses. „Houston, meil on sihtmärk,” ütles ta. Mõni hetk hiljem oli droonivideost näha, kuidas hoonest tuli välja suitsu.

38-aastane kolonel Palisa katkestas kraadiõppe õpingud Fort Leavenworthis (Kansase osariigis) väejuhatuse ja kindralstaabi kolledžis, kui Venemaa eelmisel aastal Ukrainasse tungis. Ta naasis võitlema.

Üks kursustest, mis tal vahele jäi, keskendus tema sõnul linnavõitlusele. See on häbi, ütles ta, kui ta nüüd käsu andis. „Ma annan endast parima,” ütles ta. „Oleme ikka veel siin Bahmutis.”