Sel nädalal levis sotsiaalmeedias väide, et Ukraina alustab kevadpealetungi tõenäoliselt juba sel nädalavahetusel, õigeusu ülestõusmispühade ajal. Väidetava Vene sõduri kirjutis sellel teemal on laialt levinud, näiteks sõnumiteenuses Twitter.
Soome sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö ütles Iltalehtile, et teoreetiliselt on võimalik, et Ukraina proovib juba lähipäevil midagi suuremat. Samas tuletab ta aga meelde, et tingimused kiireks edenemiseks on sõjapiirkonnas endiselt keerulised.
Käihkö sõnul on võtmetähtsusega mõelda, mida kevadrünnak tegelikult tähendab, sest Ukraina ametlikud allikad on öelnud, et rünnak juba käib.
„Nüüd võib-olla on oodata mingit suurt tõuget, mis võimaldaks Ukrainal teha olulisi edusamme. Samas võib juhtuda, et Ukraina lihtsalt testib pidevalt, et leida nõrk koht, kust läbi murda,” märgib Käihkö.
Ukraina jaoks on pikemas perspektiivis problemaatiline, kui tal ei õnnestu kiiret läbimurret teha. Sel juhul ei saa ta liikumissõda käima, vaid satub Venemaaga samasse olukorda ehk kurnamissõtta.
Väga hästi võib juhtuda, et sellist nõrka kohta ei leita lihtsalt. Sel juhul võib rünnak kesta mitmeid kuid ilma suurema edenemiseta, räägib Käihkö.
Venemaa olulisim eelis on Ukrainaga võrreldes oluliselt suurem relvajõudude suurus. Tänu sellele suudab Venemaa pidada kurnamissõda, milles mõlema poole kahjud muutuvad suureks.
Pikas perspektiivis ei saa Ukraina endale lubada sellist sõda suurema vaenlase vastu, selgitab Käihkö.
Ukraina poliitiline eesmärk on loomulikult muutumatu, st võita sõda ja vabastada Venemaa poolt okupeeritud alad. Käihkö sõnul on selleks parim viis liikumissõda ning kevadise pealetungiga üritab Ukraina alustada seda liikumissõda.
Liikumissõda tähendab kiirete, muljetavaldavate liigutuste tegemist, kus lüüakse läbi vaenlase kaitseliinide, ümbritsetakse vaenlane ja tekitatakse vaenlasele suuremaid kaotusi kui enda kaotused liikumise läbi.
Venemaa on aga valmistunud Ukraina võimalikuks liikumissõjaks, ehitades muu hulgas kaitsepositsioone, et vältida läbimurdeid. Liikumissõda nõuab rohkem ruumi kui kurnamissõda.
Kui Venemaal on need jaotatud kaitsepositsioonid, on liikumissõjaks vähem ruumi. Sel juhul muutub liikumissõda tunduvalt raskemaks, räägib Käihkö.
Võimaliku kevadrünnaku ajakavast on räägitud juba pikemat aega ning eelmisel nädalal tõi USA väljaanne Washington Post välja, et vasturünnak tuli edasi lükata muu hulgas ilmastiku ja varustuse puudumise tõttu.
Kaihkö toob välja ka väljaõppe. Ukraina on kandnud märkimisväärseid kaotusi. Möödunud nädalal USA kaitseministeeriumist Pentagonist lekkinud dokumendid räägivad 124 500–131 000 langenud ja haavatud ukrainlasest. See seletab, miks peab pidevalt üha rohkem sõdureid välja õpetama. Väljaõpe mängib võtmerolli ka liikumissõjas.
Võib öelda, et liikumissõda on nutikam viis sõda pidada, kuid see nõuab sõduritelt palju enamat. Erinevad relvatüübid peaksid suutma koostööd teha ja koordineerida ning see on kohutavalt raske, märgib Käihkö.
Kui Ukraina vägede väljaõppeperioodidest räägitakse pigem nädalates kui kuudes, siis Käihkö toob näiteks Soome ajateenistuse. Liikumissõda on problemaatiline isegi kogenumatele sõduritele.
Kui mõelda 8-nädalasele baaskoolituse perioodile Soomes, siis kindlasti ei eelda keegi, et peale seda on kellelgi peale väga elementaarsete oskuste midagi ja suuremad õppused tulevad palju hiljem.
Viimasel ajal on Venemaa korraldanud mitmeid rünnakuid, kuid eriti suuri saavutusi pole ta saavutanud. Varustus ja isikkoosseis kuluvad aga pidevalt.
Hetkel tundub, et isegi Venemaal pole võimekust uusi suuri alasid vallutada. Teisest küljest saavad nad nüüd vaid püüda kaitsta neid territooriume, mille nad on juba okupeerinud, räägib Käihkö.
Kui Ukraina alustab suuremat rünnakut, kulutab see Ukraina vägesid muidugi veelgi. Käihkö sõnul võib see võimaldada Venemaal mingil ajahetkel alustada uut rünnakut, et vallutada uusi alasid.
Venemaa arvab endiselt, et aeg mängib nende kasuks. Palju sõltub aga sellest, kui palju Ukrainat väljastpoolt toetatakse. On täiesti selge, et Ukraina sõltub täielikult jätkuvast rahvusvahelisest toetusest, märgib Käihkö.
Käihkö toonitab, et kõik märgid viitavad sellele, et kiiret paaripäevast operatsiooni ei tule ei Ukrainalt ega Venemaalt. Sellega seoses toob ta Pentagonist lekkinud dokumentidest välja kaks probleemi.
Esiteks kordavad nad selgelt USA sõjaväelise juhtkonna seisukohta, et nad ei usu, et Ukraina suudab selle sõja selle kevadise pealetungiga lahendada.
Teiseks ei oota nad sel aastal mingeid tõsiseid läbirääkimisi, mis viiksid rahumeelse lahenduseni, räägib Käihkö.
Käihkö hinnangul on põhjust Ukraina rünnaku ootusi mõõdukana hoida. Seda, et Ukraina suudaks nüüd taastada 1991. aasta piirid, peab ta väga raskeks sõjaliseks ülesandeks, kuigi mitte täiesti võimatuks. Aeg-ajalt on Ukraina meid selles sõjas positiivselt üllatanud, lisab ta.
