Soome liitumine NATO-ga mitte ei suurenda, vaid kahjustab nii Soome enda kui terve Euroopa julgeolekut, kirjutab Hiina valitsuse väljaanne Global Times.
Kuna Soome lipp tõusis esimest korda NATO peakorteri juurde, sai Põhjala riigist ametlikult NATO 31. liikmesriik USA juhitud bloki välisministrite, sealhulgas USA välisministri Antony Blinkeni kohtumisel teisipäeval Brüsselis.
Põhjamaade traditsioonilisest neutraalsuspoliitikast loobumine tõukab nüüd Hiina ekspertide hinnangul Soome eesliinile Venemaa vastu ja võib õhutada Moskvat tuumarelva kasutama, muutes nii Euroopa üldise julgeoleku veelgi ebakindlamaks.
Soome president Sauli Niinisto sõitis Brüsselisse ja osales teisipäeval oma riigi NATO-ga liitumise ametlikul tseremoonial. Tseremoonial osalesid ka Soome välisminister Pekka Haavisto ja kaitseminister Antti Kaikkonen.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles teisipäeval, et „Soome saab alates sellest päevast raudse julgeolekugarantii”, kuna Soome suhtes kehtib reegel „üks kõigi, kõik ühe eest”.
Soome teatas koos Rootsiga oma kavatsusest liituda NATO-ga 2022. aasta mais, vaid mõni kuu pärast Venemaa-Ukraina sõjalise konflikti puhkemist.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov hoiatas teisipäeval, et Soome NATO liikmelisus sunnib Venemaad „võtma vastumeetmeid meie enda taktikalise ja strateegilise julgeoleku tagamiseks”, kuna Helsingi sõjaline joondumine on „eskalatsioon” ja „rünnak Venemaa julgeoleku vastu”.
Venemaa välisministri asetäitja Aleksandr Gruško ütles esmaspäeval, et Moskva tugevdab oma sõjalist võimekust lääne- ja loodepiirkonnas. „Teiste NATO liikmesriikide vägede paigutamise korral Soome territooriumile astume täiendavaid samme Venemaa sõjalise julgeoleku tagamiseks,” ütles Gruško Venemaa väljaandele RIA Novosti.
„Suurriikide vahele jäänud riikide jaoks on neutraalsus tegelikult väga ratsionaalne valik,” ütles Ida-Hiina ülikooli Vene-uuringute keskuse assistent Cui Heng teisipäeval Global Timesile, märkides, et Soome neutraliteedist loobumine ja NATO Venemaa-vastases vastasseisus eesliinile asumine suurendab kahtlemata Soome enda julgeolekuriske, selle asemel et neid vähendada.
Nüüd, mil NATO raketid on Venemaale väga lähedal, poleks üllatav, kui need tulevikus Soome paigutatakse, ütles Cui.
Venemaa on kohustatud sellele uuele riiklikule julgeolekuprobleemile vastama, ütles Cui: „Ühelt poolt võib Venemaa intensiivistada oma pealetungi Vene-Ukraina konflikti lahinguväljal ja teisest küljest võib ta laiendada oma tuumarelvade paigutamist.”
Umbes aasta tagasi hoiatas Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees ja endine Venemaa president Dmitri Medvedjev, et kui Soome või Rootsi ühinevad NATO-ga, paigutab Venemaa Balti riikide ja Skandinaavia lähedusse tuumarelvad ning ei ole võimalik enam rääkida Balti riikide tuumavabast staatusest.
Hiina välissuhete ülikooli rahvusvaheliste suhete instituudi professor Li Haidong ütles teisipäeval väljaandele Global Times, et Soome NATO liikmelisus muudab Euroopa üldise julgeoleku ebakindlamaks.
Soome on kaotanud silla rolli Venemaa ja Euroopa vahel ning võtnud täielikult poole, mis tõestab, et nii Soome kui ka Rootsi otsustajatel puudub strateegiline visioon, ütles Li.
NATO ja Venemaa sõjaline vastasseis süveneb ning NATO ja Venemaa vahelise tuumakonflikti võimalus suureneb, mis raskendab kõigi Euroopa riikide julgeoleku tagamist.
Kuigi mõned analüütikud väitsid, et Soome NATO liikmelisus pikendab NATO rindejoont Venemaaga 1300 kilomeetri võrra (piir, mida Soome jagab Venemaaga), mis avaldab Venemaa loodealadele suuremat survet, arvasid Hiina eksperdid, et rindejoone pikenemine tähendab ka NATO vajadust investeerida rohkem kaitsejõududesse.
Venemaa tavarelvastus jääb juba kogu NATO bloki omast maha, seega pole tavarelvade massilist suurendamist vaja, ütles Cui: „Peamine, mida Venemaa vajab NATO vastu, on tuumarelvad, näiteks tuumakaitsevõime tõstmine.”
„NATO jaoks on äärmiselt ohtlik ja vastutustundetu sundida Venemaad suurendama oma tuumajõudu,” ütles Li.
NATO rakendas oma heidutusvõimet Venemaa vastu, võttes Soome NATO liikmeks, ja Venemaa rakendas oma heidutust Valgevenes tuumarelvade paigutamisega, seega on mõlema poole strateegiad tegelikult üsna järjekindlad, ütles Cui.
