Venemaa endine president ja peaminister, praegune julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedjev ägestus Rahvusvahelise kriminaalkohtu ICC välja antud president Vladimir Putini vahistamismääruse peale ja ähvardas Haagis asuvat kohtumaja raketiga.
Medvedjev edastas sotsiaalmeedias järgmise pöördumise:
Toimus rahvusvahelise õigussüsteemi lõplik kokkuvarisemine.
Tunnistame: ka varem polnud see kuigi tõhus. Eriti selle rahvusvahelised institutsioonid.
Rahvasteliit lagunes, NSVL mõtles ÜRO-st väljaastumisele, konventsioone ja muid rahvusvahelisi akte võetakse täna vastu raskustega, valitseb grupi anglosaksi riikide täielik võimutsemine ja diktaat.
Kuid rahvusvahelise avaliku õiguse süsteemi peamine puudus on selle ebaefektiivsus. Riigid ei taha rakendada ÜRO Peaassamblee kallutatud akte, vetostavad ÜRO Julgeolekunõukogu otsuseid, lahkuvad erinevatest ÜRO institutsioonidest. Põhjuseks on ebaõiglus, mis tuleneb ühtede suveräänsete riikide poolt teistele suveräänsetele riikidele kohaldatava sunni lubamatusest. FOR PAR IN PAREM NON HABET IMPERIUM. Võrdsel pole võimu võrdse üle.
Võtame või selle Rooma statuudi alusel loodud nõmeda, kasutu ICC, millega suurimad riigid ei ühinenud. Kelle ta vastutusele võttis?
Kolm tosinat tundmatut isikut. Sudaani president sülitas nende süüdistuste peale ja hoolimata tema riigis toimunud sõjaväelisest riigipöördest ei ole ta „õigluse jaoks” kättesaadav. Ülejäänud pole üldse mainimist väärt. Teisisõnu, nende efektiivsus on null. Need ei ole Nürnbergi ja Tokyo tribunalid, mis on loodud ad hoc. Või isegi Jugoslaavia kahtlane tribunal. See on arusaadav.
Riigi ja selle juhtide üle on võimalik kohut mõista kahel juhul: 1) kui riik ise on pööraselt nõrgenenud, peaaegu kaotanud oma suveräänsuse ja otsustanud tunnustada kohut enda üle; 2) kui riik kaotas sõja ja kapituleerus. Muidu on see võimatu. Ja kõik saavad sellest aru.
Muide, kõige diskrediteerivam episood, mis tappis kohtu niigi peaaegu null autoriteedi, on seotud USA kuritegudega Afganistanis ja Iraagis. Kohus oli täiesti rabatud ega saanud midagi ette võtta. Ilmselge on see, et USA võimas kisa, et me väidetavalt ei ratifitseerinudki Rooma statuuti, fuck off pigmies, tekitas kohtunikes loomaliku tungi täita õiglusega mitteseotud loomulikke vajadusi.
Ja siis otsustasid nad proovida kohut teise tuumariigi presidendi üle, mis ei osale Rahvusvahelises Kriminaalkohtus, samadel alustel USA ja teiste riikidega. On ilmselge, et kõige jäigem sisend saadi samalt Pindostanilt (halvustav väljend USA kohta – toim.). Selge see, et praktilist väärtust pole, aga aitäh meeles pidamast.
Kuid tagajärjed rahvusvahelisele õigusele on kohutavad. See on ju aluste, õiguse põhimõtete kokkuvarisemine. Sealhulgas vastutuse paratamatuse postulaadid. Nüüd ei lähe keegi mitte ühtegi rahvusvahelistesse organisse, kõik peavad omavahel läbirääkimisi. Kõik ÜRO ja teiste struktuuride rumalad otsused lõhkevad. Saabub kogu rahvusvaheliste suhete süsteemi sünge allakäik. Usaldus on kadunud.
Ja edasi. ICC kohtunikud vaimustusid asjata. Vaadake, nad ütlevad, et me oleme julged, me ei kartnud, et tõsta kätt suurima tuumariigi vastu. Paraku, härrased, kõik kõnnivad jumala ja rakettide all. Täiesti võimalik on kujutada ette Põhjameres asuvalt Vene laevalt lastud hüperhelikiirusega kandjate sihipärast kasutamist Haagi kohtumaja vastu. Või et seda ei saa lüüa. Ja kohus on lihtsalt armetu rahvusvaheline organisatsioon, mitte NATO riigi elanikkond. Seetõttu sõda ei alga. Nad hakkavad kartma. Ja keegi ei tunne kaasa. Niisiis, kodanikud kohtunikud, vaadake hoolikalt taevasse …
