Venemaa aitab Iraanil omandada täiustatud digitaalse seire võimekust, kuna Teheran otsib sügavamat koostööd kübersõja vallas, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed, lisades tärkavale sõjalisele liidule uue kihi, mida USA näeb ohuna.

Kübersõja koostöö algas pärast seda, kui Iraan müüs USA ja Iraani ametnike väitel Venemaale droone Ukrainas kasutamiseks, nõustus varustama Moskvat lühimaarakettidega ning saatis lahinguväljale tanke ja suurtükimoona. Teheran küsis küberabi koos sellega, mille kohta USA ja Iraani ametnikud on öelnud, et tahetakse kümneid Venemaa eliitründehelikoptereid ja reaktiivhävitajaid ning abi kaugmaarakettide programmis, vahendab Wall Street Journal.

Nii Venemaal kui ka Iraanil on arenenud kübervõimekus ja nad on teinud üksteisega pikka aega koostööd, allkirjastades kaks aastat tagasi küberkoostöö lepingu, mis analüütikute sõnul keskendus peamiselt küberkaitsevõrkudele. Moskva on varem pikka aega vastu seisnud Iraaniga digitaalse ründevõime jagamisele, kartes, et seda müüakse hiljem edasi nn hämaras veebis, ütlesid inimesed.

Alates Ukraina sõja algusest on Venemaa varustanud Iraani nii side-seirevõime kui ka pealtkuulamisseadmete, täiustatud pildistamisseadmete ja valedetektoriga, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.

Moskva on tõenäoliselt juba jaganud Iraaniga arenenumat tarkvara, mis võimaldab häkkida teisitimõtlejate ja vastaste telefone ja süsteeme, ütlesid inimesed. Venemaa võimud on arvamusel, et Iraaniga sõjaliste suhete edendamisest saadav kasu kaalub üles kõik negatiivsed küljed, ütlesid inimesed.

Iraani valitsus kasutas internetti eelmisel aastal üleriigilise protestiliikumise mõju vähendamiseks, aeglustades veebiliiklust kriisipiirkondades, et peatada videote ja info levik protestijate seas. Samuti kasutas ta meeleavaldajate jälgimiseks ja vahistamiseks digitaalseid jälgimisvahendeid.

Toronto ülikooli uurimiskeskuse Citizen Labi avaldatud dokumentide kohaselt on Venemaa ettevõte PROTEI Ltd alustanud Interneti tsensuuritarkvara müüki Iraani mobiiliteenuste ettevõttele Ariantel. Citizen Lab ütles, et on tõendeid selle kohta, et PROTEI vahendid on osa arenevast mobiiltelefonisüsteemist, mis „võimaldab riigiasutustel otse jälgida, pealt kuulata, ümber suunata, halvata või keelata kogu iraanlaste mobiilside, sealhulgas nende oma, kes on praeguse režiimi vastu”.

Küberjulgeoleku analüütikute sõnul arendab PROTEI Venemaal riist- ja tarkvara, mis on loodud selleks, et aidata valitsustel jälgida muu hulgas telefoniliinidel toimuvat suhtlust, e-kirju ja krediitkaarditehinguid. Ettevõttel on lepingud Venemaa kaitseministeeriumiga.

Iraan on pikka aega töötanud selle nimel, et arendada oma küberrelvi keerukamaks programmiks pärast seda, kui teda on aastaid peetud USA, Venemaa, Hiina ja Ühendkuningriigi järel teise astme digitaalsõja jõuks.

Iraani valitsuse häkkerid ja režiimiga ühinenud rühmitused on korraldanud desinformatsioonikampaaniaid, tarneahela rünnakuid ja kahjustanud infrastruktuuri konkureerivates riikides nagu USA ja Saudi Araabia. Iisrael on süüdistanud Iraani katses häkkida oma veesüsteemi ja eelmisel kuul teatas Iraani luurega seotud grupeering, et korraldas küberrünnaku Iisraeli tippülikooli vastu.

Riigi kübersõja programm sai alguse valitsuse reaktsioonist 2009. aasta protestidele valimiste pärast, mis opositsiooni hinnangul olid tollase presidendi Mahmoud Ahmadinejadi jaoks võltsitud, ütles Washingtoni mõttekoja Foundation for Defense of Democracies küberpoliitika analüütik Annie Fixler. Valitsus keskendus siis jälgimisele, tsensuurile ja eriarvamuste kaotamisele. Venemaa pakub riigisisese suhtluse jälgimiseks keerukamaid viise, ütles ta.

„Arvestades Venemaa suurepärast võimekust, parandaks igasugune teadmiste edasiandmine Iraani kübersuutlikkust,” ütles Fixler.

Kui Venemaa alustas Iraanis toodetud droonide saatmist Ukraina lahinguväljale, süvendasid kaks riiki Süüria kodusõjast alguse saanud koostööd, kus nad aitasid president Bashar al-Assadil mässu tagasi lüüa. Nad on jätnud kõrvale sajandeid ulatuvad erimeelsused, et ühineda vastastikuste vaenlaste vastu, ütles Texase A&M ülikooli Bushi valitsuse ja avaliku teenistuse kooli Lähis-Ida poliitikale spetsialiseerunud dotsent Mohammad Ayatollahi Tabaar.

„Tundes end USA ja tema liitlaste poolt nurka surutuna, näivad nii Iraan kui Venemaa olevat otsustanud selle liidu toimima panna,” ütles professor Tabaar.