Kuigi mitmed väiksed riigid nagu Eesti pooldavad Vene nafta hinnalae alandamist praeguse 60 dollari pealt barrel, siis on suured riigid sellele vastu. Seda ütles USA president Joe Biden ka Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile, kui viimane USA-d külastas.
Asjaga kursis olevate inimeste sõnul soovib arenenud demokraatiate rühmitus G-7 hoida Venemaa toornafta barreli hinna ülempiiri 60 dollari juures, nurjates sellega mõne Euroopa pealinna lootused lääneriikide sanktsioone sel kuul karmistada, vahendab Wall Street Journal.
Euroopa Komisjoni ametnikud hoiatasid bloki liikmesriike G-7 seisukoha eest, öeldes, et president Biden ütles eelmisel nädalal Valge Maja ovaalkabinetis Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile, et Washingtonil pole soovi naftasanktsioone muuta.
USA riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja keeldus kommentaaridest.
G-7 seisukoht võib tekitada ELis uusi pingeid seoses hinnalae skeemiga. Lääne ametnikud leppisid kokku, et märtsis toimub senise 60-dollarilise barreli hinnataseme ümbervaatamine ning Poola ja Balti riigid on korduvalt nõudnud, et barreli hind toodaks alla 60 dollari. Ukraina ametnikud on toetanud ülempiiri langetamist, lootes veelgi vähendada Venemaa naftatulusid.
Hinnalae kava koostanud USA rahandusministeeriumi ametnikud on öelnud, et praegune hinnapiirangu süsteem toimib suures osas nii, nagu ette nähtud. Nad on väitnud, et plaan on juba saavutamas oma kahte eesmärki: hoida Venemaa nafta maailmaturgudel kättesaadavana, vähendades samal ajal Kremli müügitulusid.
Rahandusametnikud on öelnud, et nad muudaksid vajaduse korral ülemmäära, kui see aitaks eesmärke paremini täita. USA ametnikud on olnud tundlikud selle suhtes, et nad ei teeks samme, mis võiksid ohustada Venemaa naftavarustust ja tõsta seetõttu hinda maailmaturul.
Veebruari alguses tehtud avalduses lubas USA rahandusminister Janet Yellen, et märtsis vaadatakse naftahinna ülempiir üle, tekitades madalama hinnalae toetajates lootust, et Washington võib sellega nõustuda.
Veebruaris kahanesid Venemaa nafta- ja gaasitulud juba teist kuud märkimisväärselt, energia maksutulu langes eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligi 50 protsenti, teatas Venemaa rahandusministeerium eelmise kuu alguses.
Detsembris kehtestatud naftahinna ülempiir toimib nii, et G-7 kaubasaatjatel, kindlustusandjatel ja rahastajatel on keelatud tegeleda Venemaa toornafta meretranspordiga, välja arvatud juhul, kui seda müüakse alla 60 dollari barreli kohta. Samuti kehtestas Lääs hiljuti Venemaa naftatoodetele kaks täiendavat hinnalage.
Poola ja Balti riikide diplomaadid ütlesid kolmapäeval, et pole kindel, kuidas nad jätkavad, arvestades G-7 vastuseisu ülempiiri langetamisele. Nad ütlesid, et EL-i liikmesriigid peavad seda küsimust reedel uuesti arutama.
Euroopa Komisjoni pressiesindaja eitas, et kolmapäevasel EL-i kohtumisel Bideni öeldu kohta midagi räägiti.
Hinnalae muutmiseks oleks vaja kõigi 27 liikmesriigi toetust ja selle alandamine eeldaks G-7 kokkuleppest lahkumist. Erimeelsused ülempiiri osas tekitasid EL-is juba süsteemi kasutusele võtmisel pingelisi läbirääkimisi ja nende lahendamiseks kulus mitmeid päevi jaanuaris, kui EL asus esimest korda hinda piirama.
See on üks paljudest probleemidest, mis tekitab Poola ja Balti riikide kui Ukraina peamiste toetajate ja teiste liikmesriikide vastuseisu nende lähenemise tõttu Venemaale ja sõjale.
Mõned eksperdid on aga hoiatanud, et Venemaa vähendab aja jooksul paratamatult hinnalae tõhusust, kuna Moskva ehitab oma nafta müümiseks välja otsast lõpuni tarneahela, kasutades selleks mitte-lääne tankereid ja teenindust – ja nüüd on õige aeg energiatulu survestamiseks.
„Praegune hinnapiirangu mehhanism sõltub sellest, kas Venemaa kasutab G-7 teenuseid, nii et USA ja G-7 võimendus ei kesta igavesti,” ütles Columbia ülikooli globaalse energiapoliitika keskuse vanemteadur Eddie Fishman, kes aitas kujundada USA sanktsioonipoliitikat Venemaa vastu 2014. aastal toimunud Krimmi annekteerimise järel. „Kui eesmärk on Venemaa tulusid kärpida, peab seda võimendust kohe kasutama.”
