Soome liitumine kaitseliiduga NATO suurendab otsese relvakonflikti ohtu, hindab Ungari parlamendi asespiiker Dora Duro intervjuus Vene väljaandele Izvestija.

Duro sõnul kaitseliidu ja Venemaa suhted veelgi pingestuvad, kui NATO-le ja Venemaale lisandub 1340 kilomeetrit ühist piiri. Poliitiku sõnul kasutab USA NATO-t ettekäändena oma globaalse rolli kaitsmiseks, sundides allianssi laienema Soome ja Rootsi, vahendab Iltalehti.

Duro kordas intervjuus ka sageli mainitud neutraalsust, mida Soome ja Rootsi on traditsiooniliselt juba aastaid järginud. Poliitiku hinnangul kaotavad riigid NATO-ga liitumise tulemusena oma suveräänsuse ja iseseisvuse ning kurdab, et riigid ei korraldanud selles küsimuses referendumit.

Vene uudisteagentuur TASS lisas Ungari poliitiku avaldused oma pressiülevaatesse.

Duro kuulub erakonda Mi Hazank Mozgalom, mille kuus liiget olid ainsad poliitikud, kes olid ratifitseerimise vastu. Ungari ratifitseeris Soome liikmelisuse peaaegu üksmeelselt häältega 182-6.

Kui Durolt küsiti intervjuus Ukraina sõja kohta, vastas ta, et EL-i huvides ei ole toetada konflikti jätkumist ega Venemaa-vastaste sanktsioonide režiimi. Ta väidab, et EL-i poliitikute seas valitseb
„verejanuline” õhkkond.

Poliitiku sõnul oleks EL-i huvides tuua vastaspooled läbirääkimiste laua. Ta on rahu saavutamiseks valmis territoriaalseteks kaotusteks Ukrainas.

Varem on Ungari üle aasta kestnud agressioonisõja ajal teinud kriitilisi avaldusi, mis on seotud näiteks Venemaale kehtestatud sanktsioonidega.