Ohtlik on rääkida Ukraina vasturünnakust kui otsustavast sammust, kuna ebaõnnestumise korral võib see vähendada lääneriikide huvi Ukrainat toetada, ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba intervjuus väljaandele Financial Times.

Ukraina valmistub sel kevadel vastupealetungiks, et tõrjuda Vene väed riigi lõuna- ja idaosast välja. Paljud ukrainlased ja nende läänepoolsed toetajad peavad seda otsustavaks sammuks, et Kiiev saavutaks läbimurde lahinguväljal ja väljuks praegusest ummikseisust, mis võib piirata USA ja Euroopa edasist toetust ning tõugata Ukrainat valusa kompromissi poole.

Kuid Kuleba ütles, et jutt otsustavast sammust on Ukraina jaoks ohtlik, sest kui see ebaõnnestub, tugevdab see Läänes neid jõude, kes tahavad Kiievit Moskvaga kompromissile ajada.

„Peaksime kõigi vahenditega tõrjuma ettekujutust vastupealetungist kui sõja otsustavast lahingust,” ütles ta.

Ta lisas, et kõik sõjad on lahingute jada ja kui seda pealetungi peetakse kriitiliseks, kuid see ei too kaasa „meie territooriumi 100-protsendilist vabastamist”, siis „võivad mõned inimesed öelda, et see oli viimane otsustav lahing ja nüüd on meil vaja välja mõelda alternatiivne stsenaarium. Kiievi jaoks pole territoriaalse terviklikkuse täielikule taastamisele alternatiivi.”

Kuleba ütles, et igas Ukrainat praegu toetavas valitsuses on hääli, kes nõuavad abi andmise piiramist ja relvarahu, isegi kui „praegune domineeriv peavool” on kindel vajaduses Venemaad tagasi tõrjuda.

„Neid on igal pool, Washingtonis, Berliinis, Pariisis ja Londonis. Nad püüavad teha mingit loomingut Minsk III eeskujul,” ütles ta. Ta pidas silmas Pariisi ja Berliini vahendatud Minsk I ja Minsk II lepinguid, mis ei suutnud lõpetada sõda Ukraina idaosas Donbassis ja mida paljud ukrainlased pidasid Moskvale soodsaks.

Küsimusele, kas Lääne valitsused ei suutnud sõja laienemise hirmu tõttu anda Ukrainale suuremat sõjalist toetust, sealhulgas kaugrelvi, vastas Kuleba: „Eskalatsiooni argument on vabandus, mitte argument.”

Ta ütles, et iga Ukraina taotlus täiustatud relvastuse järele Läänest on algselt vastu võetud murega, et Kreml võib sõda laiendada, NATO sisse tõmmata või isegi taktikalist tuumarelva kasutada. „See argument ebaõnnestus iga kord.”

USA on seni keeldunud Ukrainale oma täppisjuhitava raketisüsteemi HIMARS jaoks pikema tegevusraadiusega rakette andmast, kuna on mures, et neid võidakse kasutada sihtmärkide tabamiseks Venemaal.

Ukraina aga väidab, et vajab sellist löögivõimet, et tabada juhtimis- ja kontrollikeskusi, relvahoidlaid ja vägede kogunemiskohti, mille Vene armee on Kiievi vägedele juba tarnitud rakettide ulatusest välja viinud.