Lapse austerlannast ema ja soomlasest isa olid tülis ja suhe oli lõppemas. Perekond elas Jyväskyläs ühises kodus, kui ema 2018. aasta juulis lapse Austriasse kaasa võttis.
Vanematel oli ühine lapse hooldusõigus ning pooleteiseaastane tüdruk elas äramineku ajal alaliselt Soomes, vahendab Iltalehti.
Laps, kes on praegu umbes kuueaastane, pole Soomes sellest ajast alates olnud. Tal on Soome ja Austria topeltkodakondsus.
Lapse omavolilisest äraviimisest teatas lapse isa politseile 2018. aasta sügisel. Juhtumit arutati eelmisel nädalal Kesk-Soome kohtus.
Prokuröri sõnul võttis naine omavoliliselt teiselt eestkostjalt tüdruku hooldusõiguse, viis lapse Soomest minema ega tagastanud last.
Tal polnud kavatsust last tagasi tuua, ütles eriasjade prokurör Leena Hakavuori kohtus.
Prokurör käsitleb ajavahemikku juulist 2018 kuni märtsini 2021, kuni Austria alama astme kohus muutis lapse ühise hooldusõiguse ainuhooldusõiguseks.
Isa oli andnud loa lühiajaliseks reisiks Austriasse, et naine naaseb augustis-septembris koos lapsega kokkulepitud kohtumisele lastekaitseametnikuga.
Naine ei tagastanud last, vaid muutis 2018. aasta septembri alguses lapse ametlikuks elukohaks Austria Kirchbergi, kus laps elab siiani koos emaga.
Minult on isadus röövitud. Mu tütar viidi ilma minu nõusolekuta teise riiki. Ma ei saanud muud teha, kui alluda oma saatusele, nentis mees kohtus.
Õigeaegselt kuriteokaebuse esitanud isa lootis esialgu kiirele kohtuistungile, kokkuleppele ja lapse tagastamisele.
See soov on kustunud ja isa pole enam last Soome nõudnud, sest ta on juba nii palju aastaid Austrias elanud.
Paar korda on mees oma last Austrias näha saanud.
Tal on seal hea elu, aga luba sinna minna polnud, rõhutas isa Iltalehtile.
Nii prokurör kui isa usuvad, et naine sõitis Soomest Austriasse kavatsusega koos lapsega sinna alaliselt elama minna.
Lapse ema on lapse salaja Austriasse elama sättinud, kui arvasin, et ta käib vaid sugulastel külas, rääkis mees pisarsilmil.
Lapseröövis süüdistatud naine tuli Jyväskylässe õppima 2011. aastal. Tema ja mees tutvusid ühise sõbra kaudu. Kohtingud algasid 2015. aasta lõpus.
See oli armastus esimesest silmapilgust. Esimene poolaasta oli hea aeg, roosad prillid ees, kirjeldas mees suhet.
Paaril oli plaan kolida elama ühel päeval Austriasse, kus nad sageli käisid.
Plaanis oli ka rohkem lapsi ning naine sünnitas pärast paari lahkuminekut Austrias teise lapse.
Kohtus eitas malbe olekuga naine süüdistust. Naise sõnul on ta kogu aeg Austrias elanud.
Lapse alaline elukoht ei ole nimetatud ajal olnud Soomes. Emal oli korter ka Austrias ja laps on registreeritud kohalikku lasteaeda, ütles naise advokaat Tuuli Hong.
Lapseröövis süüdistatav naine soome keelt ei räägi, mistõttu aeti kohtus asju saksa keele tõlgi vahendusel.
Ma arvan, et mul oli luba reisida. Laps on juba väiksest peale Austrias kirjas. Ta oli rohkem Austrias kui Soomes, rääkis naine.
Samuti küsis prokurör, kas naine viis lapse Austriasse, et ta saaks taotleda ainuhooldusõigust.
See ei olnud põhjus. Lapse isa oli vägivaldne. Sel hetkel sain veel lennukiga reisida, rääkis naine.
Prokuröri sõnul puuduvad tõendid isa vägivalla kohta, kuigi naine läks enne Austriasse reisimist turvakodusse.
Turvakodus andis naine lapse isale teada, et sõidab tüdrukuga Austriasse. Mees kahtles, kas naine naaseb Soome ja võttis ühendust politseiga.
Turvakodus olid võimud naist hoiatanud, et ta võib lapsega reisides toime panna kuriteo.
Naine aga ütles, et ei saa lastekaitseametnikuga kohtumisele naasta. Põhjusena nimetas ta seda, et arst oli raseduse ajal lennureisi keelanud.
Lapseröövi eesmärk on naise väitel kaitsta lapse de facto hooldussuhte puutumatust.
Prokuröri sõnul on naise tegevuse tulemusena väikelaps isast eraldatud ning tegu on pikaajaline. Eesmärk oli lapsega Soomest lahkuda. Isa pole asja heaks kiitnud, vaid on olukorraga leppinud, nentis prokurör Hakavuori.
Kesk-Soome kohus mõistis naise süüdi lapseröövis. Kohus leidis, et naine viis lapse Soomest ära omavoliliselt ja rikkudes lapse hooldusõigust.
Lapse eestkostja nõudis, et ema hüvitaks oma lapsele kannatuste eest tuhat eurot. Lapse isa soovis seevastu naiselt teoga tekitatud kannatuste eest 2500 euro suurust hüvitist. Kohus rahuldas mõlemad nõuded.
Naise karistuseks on kolm kuud tingimisi vangistust.
