Soome kaitsepolitsei esitas neli varianti Ukraina sõja jätkumiseks – kaks neist on päris karmid

Äsja ilmunud Soome kaitsepolitsei Supo aastaraamatus on välja toodud neli erinevat stsenaariumi Venemaa ründesõja tuleviku kohta.

Kaks Supo stsenaariumi näevad ette võimuvahetust Venemaal 2025. aastaks. Venemaa president Vladimir Putin näib kaduvat Venemaal võimult, kui Ukraina saavutab edu või kui kahe riigi vahel sõlmitakse ebakindel rahu, vahendab Iltalehti.

Supo asjatundjad on koostanud stsenaariumid, kuidas Venemaa agressioonisõja käik mõjutab riigi arengut. Venemaa sisemine areng on oluline ka Soome riikliku julgeoleku seisukohalt.

Stsenaariumid on erinevate tulevikuvariantide vaatlus ja ennetamine. Nii et need ei ole näiteks täpsed prognoosid.

Supo nendib oma aastaraamatus, et tuleb arvestada ka sellega, et märkimisväärsed sündmused nagu uus pandeemia või uue konfliktini viiv terrorirünnak võivad pälvida rahvusvahelist tähelepanu ja mõjutada näiteks Ukraina kaitselahingute toetamist lääneriikides.

Osa Supo välja toodud arengutest on ebatõenäolisemad kui teised. Stsenaariumid ei ole tõenäosuse järjekorras.

1. Sõda venib pikale

Stsenaariumi järgi käib sõda Ukrainas veel aastal 2025. Sõjalise lahenduseni ei jõua Venemaa ega Ukraina. Lahingud on kujunenud kurnamissõjaks, kusjuures mõlemad pooled kannavad endiselt märkimisväärseid kaotusi.

Venemaa valitsuse stabiilsus püsib, kuigi jätkuvad kaotused Ukrainas ja majanduse jätkusuutlikkus tekitavad riigi juhtkonnas kasvavat muret avaliku toetuse jätkumise pärast, seisab Supo aastaraamatus.

Venemaal puuduvad suure jõudlusega väed ja relvasüsteemid. Venemaa pole tahtnud võtta riske nagu üldmobilisatsioon. Teisest küljest on Ukraina jätkanud visa kaitsevõitlust.

Lääs on jätkanud Ukraina toetamist, kuid toetus pole olnud piisav sõja lahendamiseks Ukraina kasuks. Stsenaariumi järgi on 2025. aastasse jõudes veelgi ebakindlam, kuidas läänepoolne toetus jätkub. Aastaks 2025 pole rahulepingut näha.

2. Ukraina on edukas – võimuvahetus Venemaal

Teise stsenaariumi järgi on Lääne toetatud Ukraina väed tõrjunud Venemaa 2025. aastaks oma aladelt välja.

Ukraina sõjalise edu taga pole mitte ainult tema enda võitlustahe ja sõjaline oskus, vaid ka senisest tugevam toetus Lääne poolt.

Venemaa ebaõnnestumist seletatakse seevastu suutmatusega suurendada investeeringuid sõjalistesse operatsioonidesse Ukrainas. Venemaa juhtkond ei taha võtta riske, mis kaasneksid näiteks üldmobilisatsiooni käivitamisega.

Venemaal kasvab rahulolematus Ukrainas kogetud kaotuste, finantsturgude kriisi ja elatustaseme languse tõttu.

Venemaa süvenevad kaotused suurendavad soovi olukorda veelgi eskaleerida.

Venemaa lahkumine Ukrainast seab Putini valitsuse keerulisse olukorda, mis omakorda toob kaasa võimuvahetuse, kuigi mitte revolutsiooni. Inimene võimuaparaadi seest saab Venemaa uueks juhiks.

3. Venemaa okupeerib terve Ukraina

Kolmanda Supo ekspertide koostatud stsenaariumi järgi okupeerib Venemaa 2025. aastaks „peaaegu täielikult” Ukraina. Inflatsioon ja energiakriis kahandavad Lääne toetust Ukrainale.

Venemaa jätkab sihikindlalt tsiviilobjektide hävitamist ja lõpuks murravad nad Ukraina kaitse. Ukrainlased põgenevad okupatsioonirežiimi eest Euroopa riikidesse.

Venemaa sõjaline edu ja poliitiliste eesmärkide saavutamine suurendavad riigi kodanike toetust, kuid samal ajal on eriolukord mõjutanud Venemaa majandust. Venemaa vaeseimates piirkondades on märke humanitaarkriisist.

NATO ja Venemaa vahelise sõja oht suureneb, kui Venemaa viib oma väed Poola, Läti ja Leedu piiridele. Ukraina lüüasaamine on Lääne jaoks valus ning Venemaa ja Lääne suhted on kokku varisenud.

4. Ebakindel rahu

Neljanda stsenaariumi kohaselt lõpeb sõjategevus Ukrainas relvarahulepinguga enne 2025. aastat.

Ukraina territoorium jagatakse vastavalt olukorrale rindel. Samal ajal on Lääne sõjaline toetus Ukrainale hakanud murenema ning Euroopa riikide ühtsus lagunemas. Sõjaväsimus on samuti raske. Venemaa juhtkond on aga hinnanud, et tulemusteta sõja jätkumine võib ohustada režiimi püsimajäämist.

Selle stsenaariumi korral kaotab Ukraina oma ida- ja lõunapiirkonnad Venemaale, kuid lahendusega lepitakse, sest sõja jätkamise hind on liiga kõrge.

Venemaal president Vladimir Putini tingimused riigi juhtimiseks nõrgenevad ja ta eemaldub pärast 2024. aastat võimu juurest.

Kommentaarid
(Külastatud 2,413 korda, 1 külastust täna)