Sõdiva Ukraina üks suuremaid saladusi on võime välja õpetada ja võtta kasutusele uusi sõjalisi jõude, ütles Soome Aleksandri Instituudi külalisteadur Ilmari Käihkö intervjuus Yle-le.
Ukraina on üsna hästi suutnud oma tegelikke isikkoosseisu kaotusi saladuses hoida. Siiski on ilmne, et suurem osa sõja alguses rindele läinud välja õpetatud ja kogenud sõdureid on juba langenud või haavatud. Praeguses etapis võitleb Ukraina järjest enam reservvägedega, nendib Käihkö.
Selleks, et Ukraina saaks sõjast talutava tulemuse, peab ta suutma tagasi võtta vähemalt osa Venemaa poolt okupeeritud territooriumist. Kevadel algavast rünnakust on rääkinud ka Ukraina juhtkond.
Millise reservi on Ukraina suutnud koguda, Kaihköl info puudub, kuid reservi puudumisel on tema sõnul mõttetu unistada rünnakust.
Eelduseks on, et reserve on, sest see rünnak, mida ukrainlased ka eelmisel nädalavahetusel lubasid, nõuab reserve. Kui neid pole, vähenevad rünnaku õnnestumise võimalused tunduvalt, analüüsib Käihkö.
Ukraina saab kevade jooksul märkimisväärses koguses materiaalset abi. Uue isikkooseisu värbamine ja välja õpetamine on hädavajalik.
Käihkö imestab, kuivõrd seob Venemaa suur ja kuudepikkune rünnak Bahmutis Ukraina vägesid. Kas Ukraina suudab rindel olevaid vägesid roteerida ja aeg-ajalt väsinud mehi puhkama ja väljaõppele saata?
Venemaa üks eesmärke Bahmutis on ilmselt Ukraina armee kurnamine ja väsitamine, nii et see ei suuda oma vägedel puhata lasta. Samal ajal kasutavad ukrainlased laskemoona ja tarbivad sõjamaterjali. Käihkö tuletab meelde, et sarnased kurnamislahingud toimuvad ka mujal rindejoonel.
Ilmari Käihkö usub, et Ukraina suudab kevade jooksul rünnakut alustada. Tõenäoliselt ei tule see aga sama kiire võit, mille saavutas Ukraina sügisel Harkivi ja Hersoni oblastis.
Harkivi oblastis polnud venelastel lihtsalt piisavalt vägesid enda kaitseks ja Hersonis olid nad valel pool jõge, mis raskendas vägede varustamist.
Nüüd on olukord teine, sest Venemaa on mobilisatsiooni kaudu võitlejaid juurde saanud. Lisaks on Venemaa valmistunud Ukraina rünnakuks ja omab endiselt materiaalset üleolekut, eriti suurtükiväe osas, ütleb Käihkö.
Ta eeldab, et Ukraina peab võib-olla korraldama mitu rünnakut, et testida Vene rinde tugevust enne läbimurde saavutamist. Kokkuvõttes võib rinde liigutamine võtta varasemast kauem aega ja olla Ukraina jaoks kulukas, hoiatab ta.
Ilmari Käihkö kritiseerib teravalt Ukrainale antud relvaabi ja üldiselt Lääne reaktsiooni Venemaa algatatud sõjale.
Tema sõnul on abi antud tagantjärele, so alles pärast selle vajadusest aru saamist. Alates abi kohaletoimetamise otsuse tegemisest on abi saabumiseks kulunud kuid.
Ukrainale oleks praegu kõige olulisem abi suurtükiväe laskemoon, millest on karjuv puudus. Käihkö märgib, et juba eelmisel kevadel võis nentida, et sõda kestab kaua. Siiski ei ole tehtud otsuseid piisava mürsutootmise kohta.
Käihkö teeb ettepaneku Ukrainat ennetavalt toetada. Samuti teeks asja Ukraina jaoks palju lihtsamaks, kui nad teaksid, et võivad võtta suuremaid riske.
Halvim variant oleks Käihkö sõnul see, et Ukraina rünnak ebaõnnestub ja tema jõud ammenduvad.
On ju ka teoreetiliselt võimalik, et Ukraina rünnak ei vii kuhugi. Ja mis pärast seda? Kui kõik õlekõrred on ära kasutatud, on Ukraina päris raskes olukorras. Ja siis oleks [Venemaa presidendil Vladimir] Putinil õigus, nii et aeg on Venemaa poolel. […] See on õudusstsenaarium, märgib Käihkö.
Käihkö hinnangul on Ukraina edu võti liikumissõda, kus liigutakse edasi võimalikult kiiresti, hoides samal ajal enda kahjud minimaalsena.
See eeldab mitte ainult vägede head koostööd, vaid ka sobivat varustust. Rasked lahingutankid, näiteks Leopardid, on olulised, kuid üksi neist ei piisa, hoiatab Käihkö.
Tema sõnul peaks Ukraina saama rohkem soomustransportööre. Oht seisneb selles, et ründavad jõud peavad kasutama isegi eraautosid, nagu sõja alguses. See suurendab kahjude riski, ütleb Käihkö.
Samuti on oluline omada välja õpetatud võitlejaid. Käihkö kirjeldab Ukraina vägede väljaõpet lääneriikides kui „aneemilist”.
Kõigele vaatamata ütleb ta, et on „ettevaatlikult lootusrikas”, et Ukraina suudab kevadrünnakuga edasi liikuda. Aga kas sellest piisab, et sõda sel aastal lõppeks, näitab aeg.
