Soome on sõja ajal saatnud Ukrainale 13 relvaabi saadetist ehk rohkem kui ühe saadetise kuus. Erinevalt teistest pole Soome saadetiste täpset sisu avalikustanud.

Teave saadetiste sisu kohta põhineb oletustel ja vähesel lahinguväljalt saadud teabel, nendib Iltalehti sõjanduse asjatundja Emil Kastehelmi.

Esimese saadetise sisu kohta anti üldist teavet. Selles oli muu hulgas 2500 püssi ja padrunid ning Kastehelmi arvab, et neid kasutatakse laialdaselt, aga ka Soome saadetud kaitsevahendeid.

Lisaks on saadetiste puhul alati kuludest räägitud, kuid Kastehelmi sõnul on nende põhjal raske tegelikku sisu hinnata. Lahinguväljalt on aga laekunud infot ja pilte, mille põhjal on saanud hinnata, mida Soome on Ukrainale saatnud.

Näiteks on Soome saatnud Ukrainasse käsigranaate M50, mida enam ei toodeta ja Soome vägesid ei õpetata enam neid kasutama. Need on langenud Wagneri vägede sõjasaagiks ja neid on juba Ukraina vastu kasutatud.

Lisaks on õhutõrje relvadest saadetud 23 mm õhutõrjekahureid Sergei, mida on langenud sõjasaagina venelaste kätte ja mille kasutamist on Ukrainas õpitud.

Saadetud on 120 mm raskeid granaadiheitjaid ja neile laskemoona.

Kasutuses on olnud ka Pasi soomukid ehk Panssari-Sisud, millest vähemalt kolm on juba kaotatud: üks plahvatas miini otsas, teine ​​süttis põlema ja kolmas langes venelaste kätte teadmata põhjustel, sellel pole näha väliseid kahjustusi.

Sõja jätkudes on Euroopa riigid oma ladusid tasapisi tühjendanud, mis võib pikemas perspektiivis mõjutada seda, mida Ukraina läänest saab. Tulevikus toetub relva-abi üha rohkem USA-le.

Me ei saa anda piiramatult vahendeid, mida me paari aasta jooksul ilmselgelt juurde ei saa, märkis Kastehelmi.

Soome suudab toota laskemoona ja kindlasti saab seda tulevikus ka Ukrainale tarnida. Samamoodi saaks rohkem soomusmasinaid saata ja uuemate vastu välja vahetada.