Rahvusvaheline Kriminaalkohus kavatseb algatada kaks sõjakuritegude juhtumit, mis on seotud Venemaa sissetungiga Ukrainasse, ning taotleb mitme inimese vahistamismäärust, ütlesid otsusest teadlikud praegused ja endised ametnikud, kellel polnud õigust avalikult esineda.

Juhtumid on esimesed rahvusvahelised süüdistused, mis on esitatud pärast konflikti algust ja mis on esitatud pärast eriuurimisrühmade kuudepikkust tööd. Nad väidavad, et Venemaa röövis Ukraina lapsi ja teismelisi ning saatis nad Venemaa ümberkasvatuslaagritesse ning Kreml võttis teadlikult sihikule tsiviiltaristu, vahendab New York Times.

Peaprokurör Karim Khan peab esmalt esitama oma süüdistused kohtueelsele kohtunike kolleegiumile, kes otsustab, kas vahistamismääruse väljastamise õiguslikud normid on täidetud või on uurijatel vaja rohkem tõendeid.

Kellele kohus iga juhtumi puhul süüdistuse kavatseb esitada, ei ole selge. Vahistamismääruse taotluste kinnitamise kohta ütles prokuratuur: „Me ei aruta avalikult käimasolevate juurdlustega seotud üksikasju.”

Mõned diplomaadid ja eksperdid peavad võimalikuks, et Venemaa presidendile Vladimir Putinile võidakse esitada süüdistus, kuna kohus ei tunnusta riigipea puutumatust sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude või genotsiidiga seotud asjades.

Sellegipoolest on kohtuprotsessi tõenäosus väike, väidavad eksperdid, kuna kohus ei saa kohtuasju arutada tagaselja ja Venemaa ei loovuta tõenäoliselt oma ametnikke.

Kreml on eitanud süüdistusi sõjakuritegudes, kuid rahvusvahelised ja Ukraina uurijad on kogunud võimsaid tõendeid paljude julmuste kohta alates sissetungi algusaegadest.

Ametnike sõnul käsitleb esimene juhtum laialdaselt kajastatud Ukraina laste röövimist, alates väikelastest kuni teismelisteni. Kremli toetatud programmi raames viidi nad Ukrainast ja paigutati kodudesse, et saada Venemaa kodanikuks või saadeti suvelaagritesse ümberõppimiseks, tuvastasid New York Times ja uurijad. Mõned tulid laste- või rühmakodudest.

Moskva ei ole oma programmi varjanud, esitledes seda humanitaarmissioonina orvuks jäänud või hüljatud Ukraina laste kaitsmiseks sõja eest.

Venemaa laste õiguste volinik Maria Lvova-Belova, kes on programmist rääkinud, hakkas lapsi Venemaale saatma mõne nädala jooksul pärast sissetungi algust 2022. aasta veebruaris ning on regulaarselt esinenud televisioonis, et propageerida lapsendamist. Putin kirjutas möödunud, 2022. aasta mais alla määrusele, millega kiirendatakse ukrainlaste juurdepääsu Venemaa kodakondsusele.

Prokurör Khan on andnud avalikult märku oma kavatsusest seda juhtumit jätkata, öeldes, et laste ebaseaduslik üleandmine Venemaale või Ukraina okupeeritud piirkondadesse on tema uurijate jaoks prioriteet.

Selle kuu alguses külastas ta Ukraina lõunaosas lastekodu, mis on nüüdseks tühjaks jäänud, ja tema kabinet postitas foto, millel ta seisab tühjade võrevoodite vahel. „Lapsi ei saa kohelda nagu sõjasaaki,” ütles ta oma visiidile järgnenud avalduses.

Yale’i ülikooli ja USA välisministeeriumi konfliktivaatlusprogrammi poolt veebruaris avaldatud raportis öeldakse, et Venemaal hoitakse kokku 43 laagris vähemalt 6000 Ukrainast pärit last, kusjuures tegelik arv arvatakse olevat suurem. Ukraina valitsuse riiklik teabebüroo teatas, et märtsi alguse seisuga võib see olla üle 16 000.

„Sellele küsimusele on palju tähelepanu pööratud ja selle kuriteona käsitlemine tekitab palju vastukaja,” ütles rahvusvahelise advokatuuri tegevdirektor Mark Ellis. „Tsiviilelanike sunniviisiline üle piiri toimetamine on keelatud ja konflikti ajal võib see olla sõjakuritegu. See võib tähendada ka inimsusevastaseid kuritegusid, kui see on osa laialt levinud ja süstemaatilisest poliitikast. Laste väljasaatmine võib isegi olla osa genotsiidi kavatsusest.”

Teise juhtumi puhul tegeleb Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peaprokurör Venemaa lakkamatute rünnakutega tsiviilinfrastruktuuri, sealhulgas veevarustuse ning gaasi- ja elektrijaamade vastu, mis on lahingutegevusest kaugel ja mida ei peeta seaduslikeks sõjalisteks sihtmärkideks.

USA valitsusel on tõendeid, mis valgustavad Kremli otsuseid elutähtsa tsiviilinfrastruktuuri sihikule võtmiseks ning väidetavalt pooldavad paljud Bideni administratsiooni liikmed selle jagamist kohtuga, kuigi valitsus ei ole kohtu liige. Kuid USA kaitseministeerium takistab luureandmete jagamist, kuna kardab luua pretsedenti, mis võib avada tee ameeriklaste kohtu alla andmiseks.

President Biden peab ametnike sõnul veel otsustama, kas kiidab heaks materjali avaldamise.

Kahtlustatavate vahistamismäärusi ei ole niipea oodata kummalgi juhul.

Varem on rahvusvahelise kohtu kohtunikel kulunud mitu kuud süüdistuste läbivaatamiseks enne vahistamismääruse või kohtukutse väljastamist. Kuid Ukrainas toimuvad laastamistööd on pannud kohtu surve alla kiiresti tegutseda.

Rohkem kui 40 riiki, kes on kohtu osalised, on taotlenud selle sekkumist. Ukraina ise ei ole ametlik liige, kuid ta on andnud kohtule jurisdiktsiooni oma territooriumi üle.

Ukraina valitsus peab praegu oma sõjakuritegude kohtuprotsesse ja ka paljud teised rahvusvahelised organid tegelevad uurimisega. Kuid uurimise puhul on küsimus, kas Venemaa-vastased juhtumid jõuavad kunagi kohtusaali.

Grupp valitsusi ja rahvusvahelisi organisatsioone on viimastel nädalatel hoogustanud kõnelusi vajaduse üle luua eraldi rahvusvaheline kohus, millel oleks volitused anda Venemaale süüdistus agressioonikuriteos, mille üle Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul ei ole jurisdiktsiooni. Kohus võib isikuid, isegi juhte, vastutusele võtta ainult sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja genotsiidi eest.

Kuid uue kohtu pooldajad väidavad, et agressioon on ülim kuritegu, millest kõik teised tulenevad. See on tõhus, sest see on suunatud kõige otsesemalt poliitilistele või sõjalistele juhtidele, kes otsustavad sõda pidada.

Siiski arvavad Lääne valitsused, et Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul on oma roll ja ta peaks edasi minema. Iga vahistamismääruse väljastamine, isegi kui seda ei täideta, on sümboolselt oluline, sest see võib teha kellestki paaria, kuna need süüdistused ei kao, väidavad õiguseksperdid.