Kremli allikad: Putin valmistub „igaveseks sõjaks”

Detsembri lõpuõhtul, kui moskvalased aastalõpu pidustuste ootuses mööda linna eredalt valgustatud tänavaid jalutasid, kogunes seltskond vanu sõpru õhtusöögile ühe kõrge riigiametniku korterisse.

Mõned kohalviibinud külalised, kelle hulka kuulusid ka Venemaa kultuuri- ja poliitikaeliidi esindajad, kiitsid uut aastat, mil nad avaldasid lootust rahule ja naasmisele normaalsusesse, Vahendab Guardian.

Õhtu edenedes tõusis püsti üks mees, kes ei vajanud tutvustamist, ja ütles oma klaasi käes hoides toosti.

„Ma arvan, et ootate, et ma midagi ütlen,” ütles Vladimir Putini kauaaegne pressiesindaja Dmitri Peskov ühe inimese väitel kahest, kes rääkisid tollest õhtust anonüümselt Guardianile.

„Asjad lähevad palju hullemaks. See võtab väga-väga kaua aega,” jätkas Peskov.

Tema toost tumestas õhtu meeleolu külaliste seas, kellest paljud on omavahel öelnud, et on Ukraina sõja vastu. „Tema kõnet oli ebamugav kuulata. Oli selge, et ta hoiatas, et sõda jääb meiega ja me peaksime valmistuma pikaks teekonnaks,” rääkis üks külalistest.

Enam kui aasta pärast sissetungi, mis Venemaa plaanide kohaselt pidi väidetavalt kestma nädalaid, on Vladimir Putini valitsus viinud ühiskonna sõtta Läänega ja valmistub aastatepikkuseks konfliktiks.

Hiljuti Burjaatia lennundustehase töötajatega pikalt rääkides käsitles Putin sõda taas kui eksistentsiaalset võitlust Venemaa ellujäämise nimel.

„Meie jaoks ei ole see geopoliitiline küsimus, vaid Venemaa riikluse püsimajäämise küsimus, mis loob tingimused riigi ja meie laste edasiseks arenguks,” ütles president.

Poliitikanalüütik Maxim Trudoljubov ütles, et see järgis viimaste kõnede mustrit, milles Venemaa liider on hakanud üha enam rääkima sellest, mida vaatlejad on nimetanud „igaveseks sõjaks” läänega.

„Putin on praktiliselt lõpetanud rääkimise konkreetsetest sõjalistest eesmärkidest. Ta ei paku ka nägemust sellest, milline võiks välja näha tulevane võit. Sõjal pole selget algust ega nähtavat lõppu,” ütles Trudoljubov.

Putini eelmisel kuul tähelepanelikult jälgitud kõnes „olukorrast riigis” kordas Venemaa liider mõningaid paljudest kaebustest, mis tal lääne vastu on, rõhutades, et Moskva võitleb rahvusliku ellujäämise eest ja võidab lõpuks.

Õhuke varjatud sõnum rahvale oli Trudoljubovi sõnul see, et sõda Ukrainas ei lõpe niipea ja et venelased peavad õppima sellega elama.

Lääne ametnikud on kirjeldanud Putini veebruarikuise võitlusliku kõne kuulamist ehmatusega, nähes selles, et Venemaa liider võimendab oma sõda ja jätab vähe võimalusi taganemiseks.

Üks lääne diplomaat Moskvas kirjeldas kõnes Putini sõnumit kui Venemaa avalikkuse ettevalmistamist „sõjaks, mis kunagi ei lõppe”.

Diplomaat ütles ka, et pole selge, et Putin võib konfliktis lüüasaamisega leppida, sest ei paista, et Putin „mõistab, kuidas kaotada”.

Isik ütles, et vaatamata möödunud aasta rasketele kaotustele ja tagasilöökidele ei paistnud Putin konflikti analüüsivat. Diplomaat märkis, et Venemaa president on endine KGB töötaja, ja ütles, et nad on koolitatud alati jätkama oma eesmärkide poole püüdlemist, selle asemel, et eesmärke ümber hinnata.

Teised on märkinud, et Venemaa juht, kes Lääne luure andmetel Ukrainas operatiivseid ja taktikalisi otsuseid isiklikult teeb, on oma avalikes kommentaarides lõpetanud Ukraina rinde olukorra arutamise.

Venemaa uudisteväljaande Verstka presidendi kõnede uurimuse kohaselt mainis Putin viimati Ukraina lahinguid 15. jaanuaril, öeldes, et tema armee dünaamika on „positiivne”.

Need väljaütlemised peegeldavad Kremli leppimist sellega, et ta ei suuda muuta sõja käiku lahinguväljal, väitis Helsingi ülikooli Venemaa poliitika professor Vladimir Gelman.

„Lihtsam on sõjapüüdlustest mitte rääkida, kui teie armee ei edene,” lisas Gelman. „Kuid Putini jaoks ei ole tagasi tõmbumine võimalik; see tähendaks kaotuse tunnistamist.”

Venemaa juhtkond eeldas algselt, et konflikt kestab vaid paar nädalat, enne kui nad oleks kuulutanud välja võidu, vastavalt plaanidele, millele Lääne luure sõja alguses ligi pääses.

Lääne sõjalised analüütikud ja Ukraina ametnikud hoiatasid talve jooksul korduvalt, et Venemaa korraldab pärast 300 000 mehe sõjalist värbamist eelmisel sügisel uue suure rünnaku.

Kuid veebruaris alanud Moskva rünnak enam kui 250 kilomeetril Ukraina idaosas on toonud riigile tohutute kuludega minimaalse kasu. Lääne ametnike hinnangul on Venemaa poolel hukkunud või vigastatud kuni 200 000 inimest.

„Venemaal lihtsalt ei ole suurpealetungi jaoks ründevõimet,” ütles USA sõjaväeekspert Rob Lee.

Lee sõnul on vähem kui 10 protsenti Ukrainas asuvast Vene armeest võimelised ründeoperatsioonideks ning suurem osa sõjaväelastest on nüüd piiratud väljaõppega ajateenijad.

„Nende väed suudavad aeglaselt jahvatades saavutada paar võitu, kuid neil ei ole suutlikkust läbi lüüa Ukraina kaitseliinidest viisil, mis muudaks sõja käiku.”

Sõjaväe pikaajaliste väljavaadete parandamiseks tegi Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu ettepaneku suurendada relvajõudude isikkoosseisu 1,15 miljonilt 1,5 miljonile.

„Näeme, et Venemaa relvajõud valmistuvad pikaks sõjaks. Putin usub, et tema riigi ressursid trumpavad üle Ukraina omad, kui Lääs väsib Kiievi abistamisest,” ütles Lee.

Vaatamata tagasilöökidele Ukraina lahinguväljal, on Kreml talunud kõiki võimalikke vastureaktsioone kodusõjale, purustades Venemaa kodanikuühiskonna jäänused ja kujundades selle käigus ümber riigi näo.

„Paljud on nüüd täielikult leppinud sellega, et see sõda ei kao kuhugi ja usuvad, et nad peavad õppima uue reaalsusega elama,” ütles Carnegie sihtkapitali vanemteadur Andrei Kolesnikov, kes on alates sõja algusest uurinud avalikkuse suhtumist sellesse.

Kolesnikov ütles, et elanikkonna võime ja tahe uue reaalsusega kohaneda on osutunud palju tugevamaks kui paljud vaatlejad eeldasid.

Kui Putin korraldas septembris 300 000 reservväelase mobilisatsiooni, märkasid sotsioloogid hirmu ja ärevuse rekordilist kasvu – mehed olid mures võitlema mineku pärast ning emad ja naised oma meeste, isade ja poegade pärast.

Kuid Kolesnikovi sõnul vähenes hirm mõne kuuga.

„Propagandakampaania on olnud edukas vaatamata inimeste esialgsele kõhklusele,” ütles Kremli meediajuhtidele lähedane allikas, viidates sõjavastastele meeleavaldustele, mille tulemusel arreteeriti esimestel sissetungi järgsetel nädalatel üle 15 000 inimese.

„Valitsus on suutnud inimesed oma lipu ümber koondada. See, kuidas konflikti raamistati, aitas inimestel sellega leppida,” lisas allikas.

Riigi täielik jõud on rakendatud selleks, et levitada ja jõustada sõnumit, et sõda on vajalik Venemaa identiteedi ja ellujäämise jaoks.

Riigitelevisioon on muutunud kerge meelelahutuse eetrist agressiivsete poliitiliste vestlussaadete edastamise kanaliks.

Vahepeal on koolidele antud korraldus lisada sõjaline algõpe ja isamaalised tunnid, mille eesmärk on õigustada Ukraina sõda. Riiklik retoorika, sealhulgas Putini üleskutsed vabaneda „saastast ja reeturitest”, on viinud tavaliste venelaste poolt oma kolleegide ja isegi sõprade hukkamõistmisele.

„Riik on hulluks läinud,” ütles Moskva lähedal asuva eliitinternaatkooli endine ajalooõpetaja Aleksei, kes hiljuti lahkus ametist pärast lahkarvamusi juhtkonnaga uue „patriootliku” õppekava üle. „Pidin lõpetama kolleegide ja sõpradega rääkimise. Me elame erinevates reaalsustes,” sõnas ta.

Kuid kuigi sajad tuhanded venelased on vaigistatud või riigist põgenenud, on häälekas rühm sõja toetajaid võtnud omaks riigi uue suuna.

Ka nemad on märganud konflikti kasvavaid kulusid, kuid nõuavad suuremat avalikku osalust, kujutades samal ajal sõda üha enam ülemaailmse lahinguna Euroopa ja USA-ga.

Märtsi keskel Moskvas toimunud Venemaa välisministeeriumi toetatud rühmituse „Russofiilide rahvusvaheline liikumine” avaüritusel olid kohal Euroopa aktivistid ja vandenõuteoreetikud ning nende sõnum oli kohutav.

„Me ei näe ainult neonatsismi, me näeme otsest natsismi, mis katab üha rohkem Euroopa riike,” ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov kõnes.

Konservatiivne oligarh Konstantin Malofejev, kellele USA kehtestas 2014. aastal sanktsioonid „Ukraina ähvardamise ja Donetski separatistliku piirkonna rahalise toetamise eest”, ütles: „Me pole sellist vihkamist näinud pärast seda, kui Vene sõdurid lõpetasid sõja Berliinis võiduga. Peatasime selle sõja ja nüüd oleme meie, võitjad, taas silmitsi tõsiasjaga, et see on põrgust meie vastu üles tõusnud.”

Ometi oli vähe otseseid vihjeid olukorrale Ukraina rindel ning konverentsi kuluaarides räägiti Venemaa raskest arengust ja sõja kuludest.

„Kõik siin riigis ei mõista veel, mida me selle sõja võitmiseks maksma peame,” ütles radikaalne vene filosoof ja sõja silmapaistev toetaja Aleksandr Dugin. „Meie riigi inimesed peavad oma armastuse Venemaa vastu kinni maksma oma eluga. See on tõsine asi ja me polnud selleks valmis.”

Dugini tütar Darja Dugina hukkus eelmisel aastal autopommi plahvatuses, mille tegelik sihtmärk võis olla Dugin ise. Putin on Duginale suunatud rünnakust mitu korda rääkinud ja tema nimi kirjutati hiljutisel julgeolekunõukogu koosolekul Putini käes olnud briifingupaberile, näitas Kremli üles laaditud video.

„Ma arvan, et inimesed ei mõista täielikult, mis aasta pärast toimub,” lisas Dugin.

„Muidugi on presidendil täielik toetus, kuid see pole veel täielikult kõigi meie inimeste südametesse ja hingedesse jõudnud… mõned inimesed on ärganud, mõned mitte. Vaatamata sõja-aastale läheb see väga aeglaselt.”

Kommentaarid
(Külastatud 1,655 korda, 1 külastust täna)