Kole saatus: Ukraina väidab, et Vene sõdurid, kes vägistasid 4-aastast ukraina tüdrukut isa nähes ning ema ja üht rasedat naist on surnud

Selgus, et kaks Vene võitlejat, kes kuritarvitasid seksuaalselt nelja-aastast ukraina tüdrukut tema isa nähes ning vägistasid grupiviisiliselt ka tema ema ja raseda naise, on mõlemad surnud.

Ukraina prokuratuuri toimikute kohaselt olid kohutavad rünnakud 2022. aasta märtsis pealinna Kiievi lähedal Brovarõ rajooni neljas kodus toime pandud Vene 15. motoriseeritud üksik-laskurbrigaadi sõdurite seksuaalkuritegude hulgas, vahendab Daily Mail.

Hukkunud sõdurid olid kuue kahtlusaluse hulgas, keda süüdistati Brovarõ rünnakutes, mis on prokuröride sõnul üks ulatuslikumaid seksuaalse kuritarvitamise juhtumeid pärast seda, kui Vladimir Putin andis veebruaris käsu Ukrainasse tungida.

Sellest ajast peale on Putini vägesid süüdistatud tuhandete sõjakuritegude toimepanemises ning Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) valmistab ette süüdistusi.

Pärast väidetavat rünnakut tüdruku ja tema vanemate vastu sisenesid kaks sõdurit kõrvalmajja, kus elas eakas paar, keda peksti, ütles prokurör, lisaks vägistati ka 41-aastast rasedat ja 17-aastast tüdrukut.

Teises kohas, kus elas mitu perekonda, sundisid sõdurid kõik kööki ja vägistasid grupiviisiliselt 15-aastase tüdruku ja tema ema.

Prokuröri sõnul jäid kõik ohvrid ellu ning said psühholoogilist ja meditsiinilist abi.

Mõlemad sõdurid olid snaiprid, vanuses 32 ja 28, öeldakse toimikutes, lisades, et esimene neist suri, aga noorem, Jevgeni Tšernoknižni naasis Venemaale.

Kui uudisteagentuur Reuters küsis mõlema sõduri isikute kohta, edastasid prokurörid vaid noorema mehe nime.

Kui Reuters helistas talle interneti andmebaasides olevale numbrile, ütles inimene, et ta on Tšernoknižni vend, ja et sõdur on surnud.

„Ta suri. Te ei saa teda kuidagi kätte,” ütles mees nuttes. „See on kõik, mida ma võin öelda.” Reuters edastas, et ei suutnud tema väidet iseseisvalt kinnitada.

Kohe polnud selge, kuidas kumbki sõdur hukkus.

Venemaa kaitseministeerium kommentaaripalvele ei vastanud. Brigaadi telefoninumbrid olid rivist väljas. Kaks ametnikku Samara garnisonis, millesse brigaad kuulub, ütlesid, et nad ei saanud Reutersile anda üksuse kontakte, üks ütles, et need on salastatud.

Ukraina prokurörid ütlesid, et Moskva ebaõnnestunud operatsioonis Kiievi vallutamiseks pärast 24. veebruari sissetungi sisenesid sõdurid Brovarõsse mõni päev hiljem, rüüstates ja kasutades seksuaalset vägivalda elanikkonna terroriseerimiseks.

„Nad valisid naised eelnevalt välja, kooskõlastasid tegevused ja rollid,” ütlesid prokurörid, kelle 2022. aasta dokumendid põhinesid tunnistajate ja ellujäänutega peetud intervjuudel.

Enamik väidetavatest julmustest toimus 13. märtsil, kui alkoholijoobes sõdurid tungisid noore pere maja hoovi, väitsid prokurörid.

Isa peksti metallpotiga, seejärel sunniti ta põlvitama, samal ajal kui tema naine grupiviisiliselt vägistati. Üks sõduritest ütles nelja-aastasele tüdrukule, et ta teeb temast naise, enne kui teda väärkoheldi, seisis dokumentides.

Perekond jäi ellu, kuigi prokurörid ütlesid, et nad uurivad piirkonnas täiendavaid kuritegusid, sealhulgas samal perioodil toime pandud mõrvu.

Prokuröri sõnul on käimas ka kohtueelne uurimine kõrgemate ametnike võimaliku rolli kohta Brovarõ rünnakutes, lisades süüdistused Venemaa sõdurite süstemaatilise seksuaalse kuritarvitamise kohta viimase aasta jooksul.

Ukraina peaprokuratuur teatas, et uurib enam kui 71 000 teadet sõjakuritegude kohta pärast seda, kui Venemaa saatis kümned tuhanded sõdured üle piiri.

Ukraina uurijad teavad, et kahtlusaluste leidmise ja karistamise tõenäosus on väike ning võimalikud kohtuprotsessid toimuksid peamiselt tagaselja, kuid sõjakuritegude eest vastutusele võtmiseks tehakse ka rahvusvahelisi jõupingutusi, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poolt.

Kuigi Moskva ei anna tõenäoliselt kahtlusaluseid välja, võidakse kõik tagaselja süüdimõistetud isikud kanda rahvusvahelistesse tagaotsimiskirjadesse. See muudaks neil kinnipidamise ohu tõttu reisimise keeruliseks.

ÜRO inimõigusi jälgiv missioon Ukrainas on öelnud, et enamik kümnetest seksuaalvägivalla süüdistustest on suunatud Venemaa sõjaväele.

Seni on Ukraina prokurörid mõistnud sõjakuritegudes süüdi 26 venelast – osa on sõjavangid, osa tagaselja –, millest üks oli vägistamine.

President Vladimir Putini valitsus, kes väidab, et võitleb Ukrainas lääneriikide toetatud „neonatsidega”, on korduvalt eitanud süüdistusi julmuste kohta. Samuti on ta eitanud, et selle sõjaväeülemad on teadlikud sõdurite seksuaalvägivallast.

Venemaa on Ukraina vägesid süüdistanud samuti sõjakuritegudes, sealhulgas 10 sõjavangi hukkamises.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) peaks peagi taotlema Venemaa ametnike vahistamist, mis oleks esimesed invasioonist tulenevad rahvusvahelised sõjakuritegude juhtumid, ütles allikas Reutersile.

Venemaa lükkab kindlasti tagasi oma ametnike vahistamismäärused, kuid rahvusvaheline sõjakuritegude süüdistus võib süvendada tema diplomaatilist isolatsiooni sõjakäigu tõttu, mis on tapnud tuhandeid tsiviilisikuid ja ajanud miljoneid nende kodudest välja.

Uudisteagentuur TASS tsiteeris teisipäeval Kremli pressiesindajat, kes ütles, et Venemaa ei tunnusta Haagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni.

Dmitri Peskovilt küsiti teadete kohta, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus peaks lähiajal andma oma esimesed vahistamismäärused Venemaa isikute vastu seoses Ukraina konfliktiga.

„Me ei tunnusta seda kohut, me ei tunnusta selle jurisdiktsiooni,” ütles Peskov.

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör peaks paluma eeluurimiskohtunikult heaks kiita mitme venelase kohta vahistamismääruste andmise Ukrainast Venemaale laste röövimise ja Ukraina tsiviilinfrastruktuuri sihikule võtmise eest.

Vahepeal ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski öösel, et Ukraina tulevik sõltub lahingute tulemustest idas, sealhulgas Bahmutis ja selle ümbruses.

Mõlemad pooled on kirjeldanud jõhkraid lahinguid väikeses linnas, kuna Venemaa intensiivistab talvist kampaaniat selle hõivamiseks.

Hävitatud kaevanduslinn Bahmut on saanud Venemaa sissetungi keskpunktiks, kuid selle eest peetud kuudepikkusest võitlusest on saanud Euroopa veriseim jalaväelahing pärast Teist maailmasõda.

„Idas on väga karm – väga valus,” ütles Zelenski esmaspäevases videokõnes, mida ta on pidanud igal õhtul pärast seda, kui Venemaa enam kui aasta tagasi oma sissetungi alustas.

„Me peame hävitama vaenlase sõjalise jõu. Ja me hävitame selle,” lisas ta.

Kaevikusõda, mida mõlemad pooled kirjeldavad kui hakklihamasinat on nõudnud Donetski oblastis Bahmuti linnas tohutuid ohvreid, kusjuures mõlemad pooled teatasid, et sadu vaenlase sõdureid on tapetud.

Venemaa korraldas möödunud ööpäeva jooksul viis raketirünnakut, 35 õhulööki ja 76 rünnakut raskete salvarakettsüsteemidega, sealhulgas Sumõ ja Donetski oblasti tsiviiltaristu vastu, teatasid Ukraina sõjaväelased kolmapäeva varahommikul.

Ukraina väed tõrjusid Bahmuti rindel rünnakud seitsmele asundusele, lisati.

Venemaa väitel avaks Bahmuti võtmine tee kogu Donetski oblasti vallutamiseks, mis on sõja keskne eesmärk. Ukraina, kes on otsustanud Bahmuti taganemise asemel kaitsta, ütleb, et Venemaa sõjaväe praegune kurnamine aitab hiljem vastupealetungile kaasa.

Kommentaarid
(Külastatud 1,475 korda, 1 külastust täna)