Kesk-Euroopa riigid koostavad veega seotud kriisikavasid pärast lumevaest talve. Prantsusmaal räägitakse juba „veesõjast”. Saksamaal rajatakse vee säästmiseks „käsnalinnakuid”.
Põhjavett on Euroopas jätkuvalt vähem kui tavaliselt. Näiteks Prantsusmaal on põhjavee tase hiljutistest vihmadest hoolimata 80 protsenti normist madalam, hoiatab geoloogiauuringute keskus BRGM.
Kesk-Euroopat võib eeloleval suvel tabada veelgi hullem põud kui eelmisel aastal, vahendab Yle.
Talvel oli uudis kuumalainest, mis sulatas lume Alpide suusakuurortides. Lund sadas murettekitavalt vähe, mis viitab aasta teise poole põuale.
Kevadine lume sulamise tipphetk on põhjavee taseme täiendamiseks oluline.
Mitmed suured jõed Euroopas saavad alguse Alpidest. Lumeolukord mägedes mõjutab otseselt jõgede poolt kevadel laiali veetava vee hulka.
Kui ka Lõuna-Euroopa suved muutuvad kuivemaks, ähvardab kliimamuutus kohati muuta vee nii napiks, et konfliktide vältimiseks soovitakse selle kasutamist optimeerida.
Saksamaal ja Prantsusmaal on valitsused hiljuti kasutusele võtnud vee kriisikavad. Prantsusmaal räägitakse isegi ähvardava „veesõja” ärahoidmisest. Hispaania valitsus kinnitas kaks nädalat tagasi põua tõttu kannatanud põllumajanduse hädaabiprogrammi.
Põhiküsimus on selles, kes saab vett – kuidas koheldakse erinevaid kasutajarühmi nagu kodumajapidamisi, põllumajandust, tööstust või energiamahukaid tehaseid, kui ähvardab veepuudus.
Saksamaal kiitis valitsus hiljuti heaks riigi esimese riikliku veestrateegia. See peaks lähikümnenditel tagama veevarustuse riigi erinevates piirkondades.
Kliimakriisis tuleb õppida vett säästma ning linnad ja piirkonnad peavad püsivalt kohanema kuivemate tingimustega, ütles keskkonnaminister Steffi Lemke paketti tutvustades.
Veekorralduse tähtsust kogeti eelmisel suvel, kui õhutemperatuur tõusis üle 40 kraadi ning jõed ja põllud kuivasid. Kannatavad nii loomad, taimed kui ka inimesed.
Saksamaa ja Prantsusmaa „veestrateegiad” sisaldavad suurt hulka meetmeid. Kodanikele antakse juhiseid, kuidas veepuuduse korral tegutseda.
Eesmärk on vett paremini ringlusse võtta, merevett kasutada sellest soola eemaldades, veekasutust efektiivsemaks muuta, veevarusid parandada ja nii edasi.
Saksamaal on kavas taastada madala hapnikusisaldusega metsi ja haljasalasid. Betoneeritud alad lammutatakse, et vesi saaks paremini imenduda. Põldude serva istutatakse puid vee sidumiseks.
Linnad muudetakse „käsnalinnakuteks”, ehk siis veevarusid luuakse ka asustatud aladele. Käsnalinnakutes on tänavad vett läbilaskvamad ning vesi ei jookse tänu haljastusega katustele ojadena kanalisatsiooni.
Minister Lemke hinnangul on Saksamaa veevarud piisavad seni, kuni veevarustust suudetakse kliimamuutustega kohandada.
Piirkondlikud erinevused on suured. Viimastel aastatel on ränga veepuuduse käes kannatanud eelkõige Kirde-Saksamaa, kaguosas on see aga kergem olnud. Edaspidi on võimalik pikki veetorusid vedada vihmasematest piirkondadest kuivadele aladele.
Keskkonnaeksperdid on aastaid nõudnud, et föderaalvalitsus töötaks välja strateegia tulevaste põudade vastu võitlemiseks.
Sektoritele, mis kasutavad palju vett nagu tööstus ja energiatootmine ei ole meeldinud mõte, et vett tuleks säästa. Näiteks tuumajaamad tarbivad jahutamiseks tohutult vett. Palju põhjavett tarbitakse ka avakaevandustes.
Kui suvi tuleb kuum ja kuiv, pole Prantsusmaal enam samu veevarusid, mis eelmisel aastal.
Kuumuse tõttu pidi riik seisma panema tuumaelektrijaamad, mis vajavad jõgede ja mere jahutusvett. Möödunud suvel toimunud tuumaelektrijaamade seiskamise ajal kaitsti ka jõgede taimestikku ja loomi jahutusvee tekitatud lisasoojuse eest.
President Emmanuel Macron esitles neljapäeval 53 punktist koosnevat tegevuskava tulevase veevarustuse kohta. Koht oli sümboolne: Lääne-Euroopa suurima mageveebasseini, Serre-Ponçoni kallas. Tehisjärv kannatab põua käes kõvasti.
Prantsusmaa kavatseb järgmise seitsme aasta jooksul vähendada magevee tarbimist kümme protsenti. Eelmisel suvel tuli joogivett vedada paakautodega sadadesse omavalitsustesse.
Plaani põhirõhk on vee säästmisel. Prantsusmaa reguleerib autode pesemist, basseinide ehitamist ja täitmist kuivadel aastaaegadel ning suurendab vee ringlussevõttu ehk taaskasutust.
Samuti on kavas vähendada tuumajaamade veetarbimist ning edaspidi rajatakse need jõekallaste asemel mere äärde.
Mõnes Prantsusmaa linnas on juba kehtestatud progresseeruvad veetasud.
Vett saab alguses normaalse hinnaga ja kui majapidamine ületab veetarbimises teatud kuupkogused, tuleb nende eest järjest rohkem maksta.
Sama põhimõtet soovib Macron rakendada kogu riigis.
