Vene president Vladimir Putin võib tuumarelvi kasutada, kui ta tunneb, et ees ootab lüüasaamine Ukrainas, hoiatas juhtiv mõttekoda.

Moskva on viimastel päevadel põhjustanud uut hirmu oma valmisoleku pärast kasutada laastavaid relvi, teatades eelmisel nädalal, et viib Valgevenesse tuumaraketid, enne kui alustab täna õppusi oma mandritevaheliste ballistiliste raketisüsteemidega Yars, vahendab Daily Mail.

Ühendkuningriigi juhtiva välispoliitika mõttekoja Chatham House’i uurimustöös hoiatas Venemaa ja Euraasia ekspert Keir Giles, et tõenäosus, et Putin võib tuumarelvi kasutada on suurem kui null.

Asjatundja kirjutas: „Tuumalöögi võib anda, kui pole enam võimalust taotleda tavalist võitu ja kui võimsat hävitavat rünnakut Ukraina vastu peetakse ainsaks vahendiks selge kaotuse vältimiseks.”

„Hetk, mil Putin tunneb, et tema võimalused on ammendatud, on tõenäoliselt kõige ohtlikum punkt,” märkis ta.

Giles lisas, et tuumarelvadest oleks Ukrainas väga vähe sõjalist kasu, arvestades, et rindejoon ulatub üle sadade kilomeetrite ja et igasugune löök ei tapa mitte ainult ukrainlasi, vaid ka kiiritab maad ja muudab selle Vene vägede jaoks elamiskõlbmatuks.

See tähendab, et tõenäoliselt ei anta rünnakut sõjaliste eesmärkide saavutamiseks, vaid pigem „kättemaksuks mõeldud vastusena, mille eesmärk on lihtsalt tekitada Ukrainas viletsust ja hävingut, tunnistades Venemaa suutmatust seda vallutada”.

„Põhjendus seisneb selles, et kui Venemaa ei saa Ukrainat, ei saa seda mitte keegi,” arutles Giles.

Artiklis on lisatud, et tõkked, mis takistavad Moskval tuumarelva käivitamast – nagu vastulöökide oht, tuumarelvade edasine levik vaenlaste seas ja väljavaade muutuda maailmaareenil paariaks – ei võta arvesse võimalust, et Putin ei suuda teha ratsionaalseid otsuseid.

„Eelnimetatud tingimusi tuleb arvesse võtta hoiatusega, et president Putin suudab teha ratsionaalse valiku, mis põhineb tema ja Venemaa olukorra objektiivsel hinnangul.”

„Need ei võta arvesse võimalust, et Putinil on kinnisidee ja/või pettekujutelm või et ta lihtsalt ei saa ümbritsevatelt selget või täpset pilti maailma sündmustest ja sõja edenemisest.”

„Samuti ei ole võimatu, et seda probleemi süvendab Putini enda füüsiline või vaimne tervis… Sellised tegurid võivad aidata kaasa Putini ja tegelikkuse vahelise üha laiema lõhe tekkimisele.”

Selleks, et heidutada Putinit kaalumast tuumarelva kasutamise võimalust, väidab Giles, ei tohiks USA, Ühendkuningriik ja Lääne liitlased Moskva tuumarelvaga hirmutamisest välja teha  ja selle asemel tuleks selgitada Putinit ennast ees ootavaid tagajärgi.

„Kui Venemaal lastakse saavutada edu tuumaähvardustega, kinnitab see tuumaähvarduse kontseptsiooni mitte ainult Moskva, vaid ka teiste agressiivsete, enesekindlate või petturitest riikide jaoks üle maailma.”

„Nullist suuremat võimalust [et Putin tuumarelvi kasutab] saab veelgi vähendada, kui USA ja tema liitlased saadavad uuesti sõnumid tuumakasutuse võimalike tagajärgede kohta.”

„Eelkõige peaks see sõnum rõhutama, et… tuumalöök vallandaks protsessid, mis oleksid Venemaa kontrolli alt väljas, sest need hõlmaksid vastuseid ja reaktsioone mitte ainult USA-lt, vaid kogu maailmast.”

„See nõuab USA-lt ja tema liitlastelt selgemat ja ühemõttelisemat kavatsuste avaldust, mis ületab „tõsiste tagajärgede” lubaduse ja puudutab selle asemel isikliku tähtsusega tagajärgi mitte ainult Vladimir Putinile, vaid ka tema kõrgematele sõjaväejuhtidele.”

Kooskõlas Kremli pikaajalise tuumapositsioonide taktikaga alustas Venemaa täna õppusi oma mandritevahelise ballistiliste rakettide süsteemiga Yars ja mitme tuhande sõduriga, teatas kaitseministeerium kolmapäeval.

President Putini eesmärk on muuta Topoli süsteemi asendanud Yars süsteem Venemaa võitmatute relvade osaks ja tuumaarsenali maapealse komponendi alustalaks.

„Kokku on õppustel kaasatud üle 3000 sõjaväelase ja umbes 300 seadet,” seisis kaitseministeeriumi poolt sotsiaalmeedias tehtud avalduses.

Õppused hõlmavad Strateegiliste raketivägede Omski raketiformeeringu põhjalikku kontrolli koos juhtimis- ja staabiharjutusega Yarsi süsteemidega varustatud Novosibirski raketiformeeringuga.

Õppuste käigus viivad Yarsi mobiilsed süsteemid manöövreid läbi kolmes Venemaa piirkonnas, teatas ministeerium piirkondi nimetamata.

„Samuti viivad strateegilised raketiväed koostöös Kesksõjaväeringkonna ja kosmosejõudude koosseisude ja üksustega ellu meetmeid, et maskeerida ja tõrjuda kaasaegseid õhuluurevahendeid.”

Mobiilsete mandritevaheliste ballistiliste rakettide süsteemide Yars taktikalisi ja tehnilisi omadusi, mille tööulatus on väidetavalt 12 000 kilomeetrit, on vähe kinnitatud.

Sõjaväeblogijate sõnul on süsteemid võimelised kandma mitut sõltumatult sihitavat tuumalõhkepead ja neid saab paigaldada veoautode kanduritele või paigutada maa-alustesse hoidlatesse.

Eelmisel nädalal teatas Putin, et kavatseb paigutada Valgevene territooriumile taktikalised tuumarelvad, mis näis olevat järjekordne katse tõsta panuseid Ukraina konfliktis.

Valgevene teatas, et on otsustanud lasta paigutada Venemaa taktikalised tuumarelvad vastuseks Lääne sanktsioonidele ja NATO liikmesriikide sõjalise aktiivsuse tõttu oma piiride lähedal.

USA president Joe Biden oli andnud mõista, et ta on selle otsuse pärast mures, kuigi USA väitel pole nad näinud mingeid viiteid selle kohta, et Venemaa oleks kaalumas taktikalise tuumarelva kasutamist Ukrainas.