Venemaa Ukrainasse sissetungi esimese aastapäeva lähenedes teatavad USA ametnikud Ukraina liidritele, et neil on ees kriitiline hetk sõja käigu muutmiseks, suurendades survet Kiievile, et ta saavutaks lahinguväljal olulisi edusamme, samal ajal kui USA ja liitlaste abisaadetised suurenevad.

Hoolimata lubadustest toetada Ukrainat „nii kaua, kui vaja”, väidavad USA Joe Bideni valitsuse ametnikud, et USA parlamendi ja Ameerika liitlaste hiljutised abipaketid on Kiievi parim võimalus sõja käiku otsustavalt muuta. Paljud vabariiklaste poolt juhitud parlamendi konservatiivid on lubanud toetust vähendada ning Euroopa pikaajaline soov sõjategevust rahastada on endiselt ebaselge, vahendab Washington Post.

Mitmed ametnikud märkisid USA tugevat mitmeparteilist toetust, mis on kaasas käinud iga Ukraina paketiga, lisades, et USA parlament Kongress andis Valgele Majale rohkem kui ta küsis, kuid nad tunnistasid, et see oli demokraatide juhitud esindajatekoda ja senat.

„Püüame neile ka mõista anda, et me ei saa midagi ja kõike teha igavesti,” ütles üks kõrgem USA valitsusametnik, viidates Ukraina juhtidele. Tundlike diplomaatiliste küsimuste arutamiseks anonüümseks jäänud ametnik lisas, et USA valitsuse „väga kindel seisukoht” on, et Kongressilt on raske jätkuvalt saada samal tasemel turvalisust ja majanduslikku abi.

„„Nii kaua, kui vaja” tähistab konflikti ulatust,” lisas ametnik. „See ei puuduta abi ulatust.”
Viimaste kuude sõda Ukraina idaosas on muutunud aeglaseks jahvatamiseks, kus kumbki pool pole saavutanud ülekaalu. Bideni valitsuse ametnikud usuvad, et kriitiline hetk saabub sel kevadel, kui Venemaa peaks alustama pealetungi ja Ukraina alustab vastupealetungi, et kaotatud territooriumi tagasi võita.

Rõhutamaks praeguse hetke tähtsust, suunduvad asepresident Harris, riigisekretär Antony Blinken ja sisejulgeoleku minister Alejandro Mayorkas sel nädalal Saksamaal toimuvale suurele julgeoleku-alasele tippkohtumisele ning president Biden sõidab järgmisel nädalal Poola kõnet pidama ja kohtuma sõja esimesel aastapäeval.

Bideni valitsus teeb koostööd ka Kongressiga, et kiita heaks veel 10 miljardi dollari suurune otsene eelarveabi Kiievile, ning peaks järgmisel nädalal teatama uuest suurest sõjalise abi paketist ja Kremlile samaaegselt uute sanktsioonide kehtestamisest.

Järgmise paari kuu kriitilisust on Kiievile juba otsesõnu edastanud Bideni tippametnikud, sealhulgas riikliku julgeoleku nõuniku asetäitja Jon Finer, välisministri asetäitja Wendy Sherman ja kaitseministri asetäitja Colin Kahl, kes kõik külastasid eelmisel kuul Ukrainat.

CIA direktor William Burns käis Ukrainas nädal enne neid ametnikke, kus ta andis Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile ülevaate oma ootustest Venemaa lähikuude sõjalise plaani suhtes ja rõhutas hetke kiireloomulisust.

Samal ajal soovivad Biden ja tema abid enne 24. veebruari aastapäeva vältida Lääne liitlaste hajumise või otsusekindluse nõrgenemise märke, lootes anda Venemaa presidendile Vladimir Putinile märku, et toetus Ukrainale ei vähene.

Kuid mõned analüütikud hoiatasid, et ei Venemaa ega Ukraina ei saa lähitulevikus tõenäoliselt endale otsustavat sõjalist eelist.

„Tundub, et mängime pikka sõda,” ütles uurimiskeskuse Center for a New American Security Atlandi-ülese julgeolekuprogrammi direktor Andrea Kendall-Taylor. „Ma arvan, et see on vastuolus sellega, mida nii paljud inimesed lootsid, et me tegelikult üritame aidata Ukrainal sõjaliselt võita.”

Ta lisas: „See tundub tõesti suure ebakindluse hetkena.” Biden ja tema abilised ütlevad, et on otsustanud toetada Ukrainat nii kaua ja täielikult kui võimalik. Kuid nad hoiatavad, et poliitiline tee muutub karmimaks, kui Ukraina on praeguse Kongressi paketi ammendanud, mis võib juhtuda juba sel suvel.

Mõned Lääne liidrid on suhtunud kahtlustesse teatud tüüpi raskerelvade saatmise suhtes Ukrainasse, olles mures otsese vastasseisu pärast Venemaaga, eriti pärast seda, kui Putin andis märku valmisolekust kasutada tuumarelvi.

Kuid Zelenski valjuhäälne avalik lobitöö, millele järgneb USA ametnike vaikne telgitagune toimetamine, on muutnud dünaamikat. Biden ja Blinken veetsid suure osa detsembrist ja jaanuarist, et veenda liitlasi aitama varustada Ukrainat tankide ja rakettidega, mille saatmisele Bideni valitsus oli ametlikult kuude kaupa vastu seisnud.

Bideni abid õhutasid näiteks Hollandit aitama USA-l pakkuda kriitilisi õhutõrjesüsteeme. 20. detsembril kohtusid USA riikliku julgeolekunõukogu ametnikud Hollandi kõrgemate ametnikega ja rõhutasid, kui tähtsaks peab USA õhutõrjet, ütles kohtumisega tuttav kõrge valitsusametnik, kes soovis eravestluse üksikasjade avaldamiseks jääda anonüümseks.

Ametnikud ei teadnud, et Ameerika Ühendriigid töötasid selle nimel, et tuua Zelenski järgmisel päeval Washingtoni, kus Biden teatab, et kiidab heaks Patriot raketipatarei, mis oli Zelenski peamine nõue, et aidata kaitsta Venemaa rünnakute eest tsiviilinfrastruktuuri vastu.

Patrioti patarei vajab raketiheitjat – ideaaljuhul sellist, mis asub juba Euroopas –, nii et Hollandi ametnikud töötasid pühade ajal, et uurida, kuidas nad saaksid USA-d aidata, ütles ametnik. Jaanuaris kutsus Biden Valgesse Majja külla Hollandi peaministri Mark Rutte ja hollandlased leidsid lahenduse. Kui Rutte 17. jaanuaril külas käis, ütles ta, et Holland annab Ukrainale kaks Patrioti raketiheitjat ja raketid.

Kuid Biden seisab silmitsi väljakutsetega ka muudel rinnetel. Kuigi Suurbritannia oli teatanud, et tarnib Ukrainale tanke, keeldus Saksamaa saatmast oma Leopard 2 tanke ega andmast teistele riikidele volitust oma Leopardide üleandmiseks – välja arvatud juhul, kui USA nõustub saatma Ukrainale oma hinnatud tankid M1 Abrams.

Suure osa jaanuarist väitsid Pentagoni ja Valge Maja ametnikud, et M1 Abrams tankid ei sobi Ukraina vägedele hästi, kuna neid on nii keeruline kasutada ja hooldada. Kuid Biden tahtis vältida mõra tekkimist Lääne ühtsuses.

Jaanuari lõpus tuli Bideni valitsuskabinet välja plaaniga, et USA teatab M1 Abramsi tankide saatmisest, mis rahustaks Saksamaad, kuigi USA tankid saabuvad alles mitme kuu pärast. Järgmisel päeval andis Biden selleks loa.

Nüüd, mil USA valmistub saatma keskpikas perspektiivis 31 peamist tanki, koondab Euroopa lähiajal kiiresti kaks Leopard tankipataljoni – mis on võrdväärne vähemalt 70 tankiga –, mis võib märkimisväärselt muuta olukorda lahinguväljal.

Ometi varjab avalik ühtsuse näitamine pingeid selle üle, kuidas Ukraina peaks lähikuudel oma ressursse kasutama.

Eelmisel kuul Kiievis peetud avameelsed arutelud peegeldasid Bideni valitsuse jõupingutusi viia Ukraina eesmärgid kooskõlla sellega, mida Lääs suudab säilitada, kui sõda läheneb ühele aastale. Aruteludega kursis olnud inimeste sõnul polnud Ukraina ühele lainele saamine sugugi lihtne.

Ukraina on kuude jooksul kulutanud märkimisväärseid ressursse ja vägesid Bahmuti kaitsmiseks Donbassi idaosas. Ameerika sõjalised analüütikud ja planeerijad on väitnud, et on ebareaalne kaitsta samaaegselt Bahmuti ja alustada kevadist vasturünnakut, et vallutada tagasi see, mida USA peab kriitilisemaks territooriumiks.

Zelenski jaoks on aga Bahmutil sümboolne tähendus, ütlesid kaks kõrget USA valitsusametnikku, ja ta usub, et linna kaotamine oleks Ukrainale suur moraalne löök. Reedel ütles Zelenski, et tema riigi väed „võitlevad nii kaua, kui suudavad”, et hoida kinni rünnaku all olevast linnast, mille vallutamine on Venemaal käeulatuses.

Kuigi USA ametnikud ütlesid, et austavad seda, et Zelenski teab, kuidas oma riiki kõige paremini juhtida, on nad väljendanud muret, et kui Ukraina jätkab võitlust kõikjal, kuhu Venemaa vägesid saadab, on see Moskvale kasulik. Selle asemel on nad kutsunud Ukrainat üles seadma prioriteediks kevadise vastupealetungi ajastuse ja elluviimise, eriti kuna USA ja Euroopa koolitavad Ukraina võitlejaid lahinguväljale jõudvate keerukamate relvade alal.

„Üldiselt arvame, et neil peaks kuluma teatud aeg, et nad saaksid meie pakutavast materjalist ja koolitusest kasu,” ütles USA valitsuse vanemametnik. Kui Venemaa vallutab Bahmuti, ei too see kaasa mingit olulist strateegilist nihet lahinguväljal, ütles ametnik. Venelased püüavad seda väita, [kuid] see on täpp kaardil, mille nimel nad on kulutatud erakordselt palju verd ja tehnikat.

Lisaks Bahmutile on Zelenski korduvalt propageerinud riigis sõjalist kampaaniat, et vallutada tagasi kogu Venemaa okupeeritud Ukraina, sealhulgas Krimm ehk poolsaar, mille Venemaa 2014. aastal annekteeris.

Eelmisel kuul kordas Zelenski kõrgeim abi Andri Jermak, et võit Venemaa vastu tähendab Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud piiride taastamist, „sealhulgas Donbass ja Krimm”. Kõik vähem on „absoluutselt vastuvõetamatu”, ütles ta Davosis toimunud Maailma Majandusfoorumil.

USA luureametnikud on aga jõudnud järeldusele, et tugevalt kindlustatud poolsaare tagasivallutamine ületab praegu Ukraina armee suutlikkuse, väidavad asjaga kursis olevad ametnikud, kes soovisid jääda tundlike teemade arutamisel anonüümseks. Seda kainestavat hinnangut on viimaste nädalate jooksul korratud mitmele USA parlamendi komisjonile.

See lahknevus eesmärkide ja võimete vahel on tekitanud Euroopas muret, et Ukraina konflikt kestab lõputult, koormates Läänt muude väljakutsetega, sealhulgas kõrge inflatsiooni ja ebastabiilsete energiahindadega.

Selle taustal väidavad Bideni abid, et nad järgivad parimat tegevussuunda: annavad Ukrainale volitused lähikuudel võimalikult palju territooriumi tagasi vallutada, enne kui nad Putiniga läbirääkimiste laua taha istuvad.

Sellele jõupingutusele tuleb kasuks Patrioti rakettide, HIMARSi kanderakettide ja paljude soomusmasinate saatmine. Optimistid näevad Ukrainal võimalust tõrjuda edasised Venemaa sissetungid idas, vallutada tagasi territoorium lõunas ja sundida Venemaad pidama läbirääkimisi sõja lõpetamiseks aasta lõpuks.

Skeptikud aga muretsevad, et aeg töötab Ukraina kahjuks, sest Venemaa paiskab enne eeldatavat kevadist pealetungi lahinguväljale sadu tuhandeid uusi sõdureid, sealhulgas süüdimõistetuid. Lääne ja Ukraina luureametnike hinnangul on Venemaal praegu Ukrainas üle 300 000 sõjaväelase, võrreldes esialgse 150 000 sõjaväelasega, plaanis on lisada veel sadu tuhandeid. Kevadise Venemaa rünnakuga võivad väed liikuda üle Valgevene piiri ja katkestada varustusliinid Ukraina lääneosas, mida Kiiev on kasutanud oma sõjaväe tugevdamiseks.

Isegi kogenud sõjaväeeksperdid näevad lähikuudel mitmesuguseid võimalikke arenguid, rõhutades, kui kehv on olukord.

„Ei ole selge, kuidas see lõpeb. Kas see lõpeb kokkuleppega? Kas see lihtsalt venib ja me näeme mõnda versiooni külmutatud konfliktidest, mida näeme mujal?” ütles Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse rahvusvahelise julgeolekuprogrammi direktor Seth Jones.

„Praegu on olemas piisav toetus ja ukrainlased on valmis võitlema, seega on tugev loogika Ukrainale nii palju kui võimalik saata,” ütles Jones. „Kui kaua saab see jätkuda, on lahtine küsimus.”