Venemaa president Vladimir Putin räägib, et ta mitte ainult ei päästa Ukrainat „natsismi eest”, vaid päästab ka Venemaad NATO eest, kirjutab väljaanne New York Times pärast USA presidendi Joe Bideni sõitu Ukrainasse.
Eurooplastele tundub selline asi naeruväärne, kuid sellest on saanud Moskvas tegevus, mida enamus toetab.
Kui möödunud, 2022. aasta oli teejuhiks, on Putin tänavu kindel, et ta peab oma sõda Venemaa ajalooliste maade taastamise eest.
Ameerika luureametnikud väidavad, et on leidnud viiteid selle kohta, et ta võib peagi mobiliseerida rohkem venelasi sõjaväkke, lisades juba kutsutud 300 000-le veel sadu tuhandeid.
Biden oli Kiievis vähem kui 6 tundi, kuni julgeolekuteenistus ta minema tiris. Valge Maja oli enne seda hoiatanud Venemaad, et vältida juhuslikku raketirünnakut presidendi visiidi ajal.
Täna teisipäeval, 21. veebruaril peavad nii Putin kui Biden kõne. Kõned kajastavad kahe presidendi erinevaid valimisringkondi ja poliitilisi haavatavust.
Bideni kõne on Poolas avalikkusele avatud. Putin kõneleb Kremlist üle Punase väljaku asuvas saalis, kus osaleb Venemaa valitsev eliit – oblastite kubernerid, seadusandjad ja teised ametnikud.
Bideni jaoks kujutavad USA-s pidevalt muutuvad poliitilised tuuled suurimat haavatavust tema suutlikkuse suhtes Ukrainas kursil püsida – juba praegu on vastuväited nii vasaku kui parema tiiva äärtel, kuigi demokraatide ja vabariiklaste tuumiku toetus on püsinud.
Putini jaoks on suureks mureks see, et Moskva erinevad Kremli-meelsed eliidid võivad ära kukkuda, kui Venemaa sõjavägi jätkab võitlust.
Kuid isegi Venemaa tunnistab, et plaanis on veel palju. Putini pressiesindaja Dmitri Peskov käsitles kunagi sõda kui väikest operatsiooni, kõrvalnähtust, millele tavalised venelased ei pidanud eriti mõtlema. Nüüd ei saa seda väljendit enam kasutada.
„Sõjaline erioperatsioon mõjutab ühel või teisel viisil kogu meie elu, kontinendi elu,” ütles Peskov pühapäeval eetris olnud Vene riigitelevisiooni intervjuus. „Seega peaks eeldama, et president pühendab sellele palju tähelepanu.”
