Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles, et riik valmistub vasturünnakuks, et tõrjuda Vene väed riigist välja.

Aasta tagasi oli meil raske hankida olulisi relvi. Tänapäeval mõistavad tsiviliseeritud riigid, et te olete Euroopa kilp idas, ütles ta sõja-aastapäeval riigi relvajõudude ees kõnet pidades.

Ees ootab vasturünnak. Teeme kõvasti tööd selle ettevalmistamiseks ja kindlustamiseks, lisas ta.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski aga märkis oma aastapäeva avalduses, et täpselt aasta tagasi, 24. veebruaril ärkasid ukrainlased üles ega ole sellest ajast peale magada saanud.

Zelenski nimetab aastatagust päeva ukrainlaste elu pikimaks ja riigi nüüdisajaloo raskeimaks.

Me ei tõstnud valget lippu ja asusime kaitsma sinist ja kollast. Me ei kartnud, ei murdunud, ei andnud alla, märgib ta.

Zelenski sõnul sai maailmas peagi selgeks, milleks Venemaa võimeline on. Samas nägi maailm tema sõnul, milleks Ukraina võimeline on. Zelenski nimetab Harkivi, Tšernihivi, Hersoni ja mitmeid teisi Ukraina linnu „võitmatuse pealinnadeks”.

Ukraina on maailma üllatanud. Ukraina on maailma inspireerinud. Ukraina on maailma ühendanud. Selle tõestuseks on tuhandeid sõnu, kuid mõnest piisab, tõi ta näiteid Ukrainale üle antud relvadest.

Oma avalduses tänas president muu hulgas ka Ukraina kaitse- ja julgeolekujõude, arste, päästjaid ja raudteelasi ning kõiki Ukraina partnereid. Lisaks lubab ta Vene okupatsiooni all elavatele, et Ukraina pole neid unustanud ega ole alla andnud, vaid vabastab territooriumid nii või teisiti.

Zelenski sõnul on tal hea meel, et Venemaa presidendi Vladimir Putini vastane rahvusvaheline koalitsioon on nii suureks kasvanud, et ta peab sellest eraldi kõne pidama. Ta lubab, et see jutt tuleb peagi.

President avaldab kahetsust, et iga ukrainlane on viimase aasta jooksul kaotanud lähedase. Tema sõnul on nüüd peaaegu kõigil telefonis kontaktandmed nende kohta, kes enam kunagi ei vasta.

Me ei kustuta nende nimesid telefonist ega enda mälust. Me ei unusta neid kunagi. Me ei andesta kunagi. Me ei puhka enne, kui vene mõrvarid saavad väärilise karistuse.

Zelenski sõnul teeb Ukraina tänavu võidu saavutamiseks kõik.

Sõjaline allianss NATO aga nõuab, et Venemaa lõpetaks viivitamatult sõja Ukrainas. NATO sõnul kavatseb ta Ukraina toetamist jätkata seni, kuni see on vajalik.

Venemaa on ainsana vastutav sõja eest, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega, väidab NATO. NATO hinnangul pole Venemaa näidanud üles tõelist valmisolekut püsiva rahu poole püüdlemiseks.

Meie, liitlased, kinnitame oma solidaarsust Ukraina valitsuse ja rahvaga, kes on kangelaslikult kaitsnud oma rahvust, riiki ja meie ühiseid väärtusi. Mälestame kaotatud elusid ja tunneme kurbust kõigi inimlike kannatuste ja hävingu pärast, teatas NATO.

NATO hinnangul ei saa Venemaa sõjakuriteod ja muud julmused jääda karistamata.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas samuti, et EL seisab Ukraina kõrval nii kaua kui vaja. „Võitlete vabaduse ja demokraatia ning oma koha eest ELis,” ütles ta oma aastapäeva videotervituses.

Hiina seevastu nõudis Venemaalt ja Ukrainalt võimalikult kiiret rahuläbirääkimiste pidamist. Riik nõuab ka, et tuumarelvi ei tohi konfliktides kasutada.

Hiina esitas kommentaarid 12-punktilises dokumendis, mille Hiina välisministeerium avaldas täna Venemaa agressioonisõja aastapäeval. Dokumendis esitab Hiina oma ettepaneku leida poliitiline lahendus Ukraina sõjale. Hiina oli juba varem öelnud, et kavatseb sel nädalal oma ettepaneku avaldada.

„Kõik osapooled peaksid toetama Venemaad ja Ukrainat, et nad töötaksid samas suunas ja jätkaksid võimalikult kiiresti otsest dialoogi,” seisab dokumendis.

Hiina on püüdnud Ukraina sõja suhtes jääda erapooletuks, kuid on samal ajal säilitanud tihedad suhted oma liitlase Venemaaga.

USA kritiseeris Hiina dokumendi avaldamist kohe pärast selle avaldamist. Rahvusliku julgeoleku nõuniku Jake Sullivani sõnul võib sõda lõppeda homme, kui Venemaa lõpetab Ukraina ründamise ja tõmbab oma väed välja.

„Minu esimene reaktsioon sellele (dokumendile) on, et see võib lõppeda punktiga üks, mis tähendab, et tuleb austada kõigi riikide suveräänsust,” ütles Sullivan USA kanalile CNN.