Rohkem kui 45 000 eelmisel aastal Ukrainast Soome põgenenut saavad 2023. aastal pärast ühe aasta Soomes viibimist taotleda sissekirjutust. Neist umbes 13 000-l on piisav elamisaeg juba märtsis-aprillis.
Pärast sissekirjutuse saamist siirduvad Ukrainast põgenenud vastuvõtuteenustelt munitsipaal- ja hoolekandepiirkondade klientideks. Nii saavad nad Soome ühiskonna osaks.
Ukrainlastel, kellele on antud püsiv elukoht, on samad õigused, teenused ja kohustused kui neil, kes elavad alaliselt Soomes. Teenuste korraldamise eest vastutavad omavalitsused ja hoolekandepiirkonnad.
Mida kauem jätkub Venemaa jõhker agressioonisõda, seda rohkem ukrainlasi tõenäoliselt jääb riiki, kuhu nad põgenesid. Soomes viibimise pikenedes rõhutatakse sujuva ülemineku tähtsust veelgi: Ukraina sõjapõgenikest peavad kiiresti saama osa Soome ühiskonnast. Omavalitsustel ja hoolekandepiirkondadel on selles võtmeroll ja vastutus, ütles siseminister Krista Mikkonen.
Ukrainast põgenenud inimene saab Digi- ja rahvastikuinfo ametilt (DVV) taotleda elukohta interneti teel alates 1. märtsist 2023, kui ta on elanud Soomes ühe aasta ning tal on Soome isikukood ja ajutine kaitse ning vähemalt aasta tagasi välja antud elamisluba, mida on pikendatud kuni 4. märtsini 2024.
Soome immigratsiooniamet pikendab tähtajalise kaitse elamislubasid automaatselt kuni 4. märtsini 2024. Ukrainast põgenenud ei pea ise elamisloa pikendamist taotlema.
Ukrainlased saavad omale püsiva elukoha taotleda veebivormiga, mis avaldatakse DVV kodulehel 1. märtsil 2023. Nad ei pea DVV teeninduspunkti külastama. Lisaks korraldab DVV ukrainlaste elukoha taotlemise nõustamist, mis toimub ukraina keeles. Vajadusel aitab vastuvõtukeskus ka sotsiaalkindlustuse numbri ja elukoha taotlemisel.
Püsiva elukoha võtmine on vabatahtlik
Kui paljud Ukrainast põgenenud inimesed lõpuks Soomes püsielukohta taotlevad, on raske hinnata. Elukoha taotlemine on vabatahtlik, samuti saab soovi korral jätkata Soomes elamist vastuvõtukeskuse ja vastuvõtuteenuste kliendina. Püsielukoht tuleb aga kasuks, kui plaanitakse esialgu Soome jääda. Alaline elukoht Soomes ei mõjuta Ukraina kodakondsust ega õigusi. Samuti pole see takistuseks, kui tahetakse hiljem Ukrainasse naasta.
Otsuse elukoha taotlemiseks saab teha vastavalt isiklikule olukorrale. Ametivõimud loodavad aga, et alaealiste lastega peredes oleksid kõik pereliikmed hõlmatud sama teenusesüsteemiga.
Nii muudab elukoha saamine ukrainlaste elu
Vastuvõtukeskusi ja vastuvõtuteenuseid haldab ja nende üle teostab järelevalvet Soome migratsiooniamet. Vastuvõtuteenuste korraldamise eest vastutavad vastuvõtukeskused. Kui ajutist kaitset saav isik asub pärast püsielukoha saamist sinna elama, lähevad kõik tema teenused üle omavalitsusele ja hoolekandepiirkonnale. Elamislubade eest vastutab endiselt Soome migratsiooniamet.
Kui ukrainlane on juba saanud Soomes korteri või ööbib näiteks sõbra või sugulase juures, ei pruugi elukoha saamine eluaset üldse mõjutada. Kui ta seevastu on varem elanud vastuvõtukeskuses või vastuvõtukeskuse korraldatud majutuskohas, peab ta edaspidi ise majutuse korraldama ja selle eest tasuma. Madala sissetulekuga inimene saab Kelast eluasemetoetust.
Õigus vastuvõtutoetust saada lõpeb. Elukoha saanud ukrainlane saab aga taotleda Kela toetusi, näiteks lapsetoetust ja eluasemetoetust. Vajadusel saab Kelast taotleda ka toimetulekutoetust.
Tööõigus säilib muutumatul kujul. Ajutist kaitset saav isik saab end tööbüroos registreerida töötuks tööotsijaks. Elukohaga viiakse ta üle omavalitsuse tööhõive-eksperimendi kliendiks, kui elukohajärgne omavalitsus on eksperimenti kaasatud. Munitsipaalkatseseaduse muudatusega saab tööhõive-eksperimendi kliendiks alates 1. märtsist 2023 ka enne püsielukoha registreerimist.
Püsielukoht muudab lasteaia korraldamise lihtsamaks: lapsel on õigus saada alushariduse koht ka siis, kui mõlemad vanemad või üks neist on kodus. Koolieelses eas laps on kohustatud osalema alushariduses ning koolieas lapsed ja noored peavad käima koolis.
Sotsiaal- ja tervishoiuteenused ei ole elukoha puhul enam kättesaadavad vastuvõtukeskuse kaudu, vaid need on hoolekandepiirkonna vastutusel. Õigus erinevatele sotsiaalteenustele laieneb, samas kui tervishoiuteenuste ulatus jääb muutumatuks.
Püsielukohaks ei valita tingimata suuri omavalitsusi
Püsielukoht määratakse olemasoleva elukoha järgi. Inimene võib liikuda kõikjal Soomes. Samas on hinnatud, et kuna Ukraina pagulaste hulgas on palju lastega peresid, ei suundu nad tingimata suurtesse keskustesse, kuhu on koondunud ülejäänud Soome immigrandid.
Tõenäoliselt seovad koolid ja lasteaiad pered nende praeguste elukohtadega üle kogu Soome. Ka hooajatööd seovad ukrainlasi maaeluga.
Muutust aitavad teostada suur hulk ametnikke
Soome siseministeerium moodustas 1. märtsil 2022 Venemaa rünnakust tuleneva rändeolukorraga tegelemiseks koordinatsioonigrupi, mille korrapärased kohtumised on jätkunud aasta jooksul. Viimastel kuudel on koosolekutel lahendatud ukrainlaste elukohtadega eriküsimusi. Lisaks ametiasutustele on kohal osalejad omavalitsustest, kodanikuühiskonnast ja ettevõtlussektorist.
Samuti tuleb elukohtadele üleminekut laialdaselt kommunikeerida, et ukrainlased teaksid, kuidas elukohta taotleda ning milliseid muudatusi see nende õigustesse ja kohustustesse kaasa toob. Samuti on oluline teavitada muudatusest omavalitsusi, hoolekandepiirkondi ja organisatsioone. Kommunikatsiooni planeerimises on osalenud mitmed ministeeriumid, asutused ja omavalitsuste keskliit.
