Nüüd, mil Venemaa relvajõud on Ukrainas möllanud juba aasta, usub enamik ukrainlasi ja soomlasi Ukraina võitu.

See on puhas lootus, ütleb selle peale Soome kõrge ohvitser, kes on mullu aprillist saadik sõda kohapeal jälginud, vahendab Yle.

Ohvitseri arvates ei oska Ukraina väed rünnata ja nende väljaõpe on mahajäänud, justkui otse Nõukogude Liidust.

Ukrainlased kujutavad ette, et nad on head sõdurid. See aga ei tee sinust osavat sõdurit, kui kaheksa aastat kaevikus värised. Sõduriks teeb väljaõpe, räägib ohvitser.

Seetõttu on Soome ohvitser võtnud ülesandeks parandada Ukraina sõdurite, eriti allohvitseride väljaõpet.

Oma nime ega näoga ta avalikkuse ees esineda ei taha. Ohvitseri sõnul võib tema sõjalise auastmega Ukrainas tegutsemine tekitada viha isegi Venemaal, kuigi ta ei ole enam Soomes püsivas teenistuses ega esinda Soomet.

Anonüümsena saab ta olukorrast rääkida erakordse avameelsusega. Tema isik on Yle-le teada. Yle kohtus temaga jaanuaris Ukraina pealinnas Kiievis.

Ohvitser on dissident, kuna paljud Lääne eksperdid usuvad Ukraina võitu. Yle-le antud intervjuus aga purustab ohvitser mitmeid väljakujunenud sõjateemalisi müüte.

Ohvitseri arvates on Ukrainat seni päästnud vaid see, et Venemaa on teinud samu halbu vigu. Venemaa vigadega ei tasu aga naljatada.

Vene väed on oma vigadest õppinud, aga ukrainlased mitte, ütleb ohvitser.

Ohvitseri hinnangul on Ukraina relvajõudude tase hämmastavalt madal – ja mida rohkem ta seda lähedalt näinud on, seda kehvemaks ta seda taset peab.

Tõesti halb juhtimisoskus, halvad taktika- ja võitlusoskused. Nad võtavad näiteid peamiselt videomängudest ja filmidest, ütleb ohvitser.

Eriti saatuslikuks saab sõja jätkumisele asjaolu, et ohvitseri hinnangul on Ukraina väed võimetud kiireks mobiilseks sõjapidamiseks. Seetõttu on sõda mandunud vanamoodsaks positsioonisõjaks, kus vastaspoole sõdureid tapetakse suurtükiväega.

Ukraina rünnak on frontaalrünnak. Ei osata haakida, ütleb ohvitser.

Ohvitseri sõnul on frontaalrünnakut lihtsam juhtida, kuid lõpptulemuseks on vaevu liikuv rindejoon ja tohutud kaotused. Positsioonisõja hind on mõlema jaoks kõrge, kuid Ukrainal on vähem reserve kui Venemaal.

Rindelt kogutud info põhjal on ohvitseri hinnangul Ukraina kaotused sõjas Venemaa omadega samal tasemel.

Ukraina ametliku hinnangu kohaselt on Venemaa sõjas kaotanud juba umbes 150 000 sõdurit, kuid Lääne hinnangud on madalamad. Ukraina oma kaotustest ei räägi.

Loomulikult on Ukraina taastanud kontrolli osade piirkondade üle, mille Venemaa okupeeris oma suurpealetungi alguses Kiievi, Harkivi ja Hersoni suunal.

Neil vedas, tunnistab ohvitser.

Ohvitser kritiseerib ukrainlasi, et nad ei üritanud venelasi blokeerida. Ründaja blokaadiga alistamine päästaks linnad, sest hooneid ei peaks maatasa pommitama, nagu juhtus näiteks Kiievi loodeosas mullu kevadel.

Ohvitseri sõnul olnuks ka Kiievi loodeküljel sissitegevuseks suurepärased tingimused, kuid Ukraina seda meetodit ei kasutanud. Lisaks oleks venelaste rünnak miinide kasutamisega kiiremini peatatud.

Ukraina suurte teenete asemel oli Venemaa taganemine ohvitseri hinnangul tingitud Venemaa enda vigadest.

Venemaa oli Harkivi puhul jätnud rindele tühimiku, mille täitsid peamiselt Donbassi mässulised. Ukraina vallutas Harkivist ida pool asuva ala kiiresti ja peaaegu ilma lahinguteta, kuna vastaspoole vähesed sõdurid põgenesid.

Ka Hersonist taganes Venemaa peaaegu vastupanuta. Venelaste taganemine oli peamiselt tingitud sellest, et Ukraina hävitas Dnepri jõe sillad, mistõttu vägede ülalpidamine seal ei olnud võimalik.

Nüüd takistab seesama sildade puudumine Ukrainal rünnata jõe idakallast. Ja Ukraina pole ka mujal rünnanud.

Tundub, et Venemaa käes on initsiatiiv. Võiks peaaegu öelda, et Ukraina kaotab sõja, kui midagi otsustavat ei juhtu, ütleb ohvitser.

Ohvitseri sõnul on ilus soovunelm see, et Ukraina võtab kunagi Krimmi tagasi.

On ebatõenäoline, et Ukraina isegi Donbassi kätte saab, nii et kui nad suudaksid isegi alguspunkti jõuda, oleks see võit, ütleb ohvitser.

Ohvitseri arvates pole suurim probleem relvastuse puudumine, vaid asjaolu, et Ukraina relvajõudude oskustest lihtsalt ei piisa.

Ukrainlastel on kohutav tahe ja soov võita, aga sellise sõjapidamisega see ei õnnestu. Ma pole sellest mingeid märke näinud, ütleb ohvitser.

Ta märgib, et Krimm on Venemaale väga oluline.

Venemaa ei kaota seda sõda, sest Venemaa on tuumariik. Kui Ukraina alustaks suurrünnakut Krimmi vastu, kasutaks Venemaa tõenäoliselt taktikalist tuumarelva, ütleb ohvitser.

Ta usub, et sõja tagajärjel peab Ukraina loobuma Venemaa poolt okupeeritud aladest, kuna Vene sõdureid oleks liiga keeruline välja ajada.

See ei ole Ukraina lõpp, kuid piir muutub. Sellega tuleb leppida, täpselt nagu talvesõjas. Selle vastu ei saa midagi teha, prognoosib ohvitser.

Ukraina territoriaalkaotuste stsenaarium kõlab Soomes ja Euroopas halvasti. Ohvitseri hinnangul on selle põhjuseks avalikkuses üles köetud ootused.

Ohvitseri sõnul sõltub lääneriikide kuvand sõjaolukorrast täielikult Ukraina toodetud infost. Teist poolt ei kuulata, mis on mõistetav, kuna Venemaa valetab nii räigelt.

Meedia on Ukraina propagandaga täielikult seotud. See on üles haibitud info, et Ukraina võidab, ütleb ohvitser.

Kõige rohkem reaalsust võib ohvitseri sõnul leida USA luureagentuuridelt, kuid kui palju sellest liitlaste kätte jõuab, on teine ​​teema.

Ohvitseri hinnangul ei ole isegi Soome riigi juhtkonnal realistlik vaade sõja võimusuhetele, sest pilt olukorrast põhineb peamiselt avalikel allikatel.

Marin ütleb, et sõda lõpeb siis, kui Venemaa lahkub Ukrainast. Seda ei juhtu. Soomes oleme liiga optimistlikud, ütleb ohvitser.

Ohvitseri sõnul on olukord rindel Ukraina jaoks väga halb. Ukraina vasturünnaku võimalus on väike.„Ukrainlased pole Venemaa kindlustatud positsioonidest tegelikult kuskil läbi saanud,” ütleb ta.

Kui reaalne pilt avalikkuse ette jõuab, muutuksid kõik skeptiliseks. Ja võidutahe kaob. Kuid tõega tuleks leppida, jätkab ta.

Lääs üritab massiivse relva-abiga jõudude vahekorda Ukraina kasuks pöörata. Ohvitser arvab, et see on vajalik, kuid sellest ei piisa.

Tema sõnul oleks kõige tõhusam viis olukorra muutmiseks sõdurite parem väljaõpe – ja Soome sõjaline väljaõpe sobiks ukrainlastele väga hästi.

Soome armeel on praegu maailma parim väljaõpe Venemaa vastu. Oleme seda sada aastat harjutanud, isegi kaks sõda pidanud, märgib ohvitser.

USA on Ukraina eriüksuslased spetsiaalselt välja õpetanud, kuid Soome ohvitserilt see mudel kiita ei saa. Sellist oskust kui Soomel pole metsas ja maastikul kellelgi teisel. Seda tuleks Ukrainas õpetada, räägib ohvitser.

Soomlased on Ukrainas juba mõne koolituse teinud. See on aga olnud väikesemahuline ja toimunud vabatahtlikkuse alusel. Ohvitseri sõnul oleks Soomes piisavalt koolitajaid, kui Ukraina ja Soome kaitseministeeriumid saaksid selles asjas kokku leppida.

Reservväelasi oleks Soomest tulemas nii et maa must. Rahaliselt oleks see käkitegu, ütleb ohvitser – ehk siis väike summa.

Tema sõnul oleks sõjaväelise väljaõppe suurendamine kõige kuluefektiivsem viis ukrainlaste abistamiseks.

Sellepärast olengi praegu siin, kuna on kahju, kui halva väljaõppega reamehi ja allohvitsere rindele saadetakse ja nad tulevad kirstus tagasi, ütleb ohvitser.

Koolitusel on ohvitser aga kokku puutunud üllatavalt keerulise probleemiga: Ukrainas on tõesti raske uusi asju õpetada.

Kui hakkate ukrainlastele rääkima teist varianti, võtavad nad seda kriitikana ja hakkavad end kohe õigustama. Suutlikkus kriitikat taluda on tõesti madal, ütleb ohvitser.

Selles osas järgivad Venemaa ja Ukraina samu traditsioone. See on nõukogude süsteem, kus sa teed lihtsalt seda, mida kästakse, ütleb ta.

Ohvitseri käsutuses olev Ukraina relvajõudude tõlk on tõepoolest rõhutanud, et soomlane ei tohiks olla nii otsekohene.

Veel enam probleeme tekitab organisatsiooni hierarhilisus. Alama astme ohvitserid ei julge oma ülemustele muudatusi soovitada, sest seda peetakse kriitikaks.

Kaptenid ja majorid ütlevad mulle, et idee on hea, aga nende auastmest ei piisa asja edasi viimiseks, kurdab ohvitser.

Siiski on muutus tulemas. Soome ohvitseri sõnul taotlevad nooremad Ukraina ohvitserid ja riigiteenistujad lõpuks haridusreformi. Samuti avab see Soomele paremad võimalused alustada väljaõpet Ukraina pinnal.

Yle kohtus ka kahe Kiievi lahingutes osalenud Soome sõduriga ning palus neil hinnata Ukraina vägede oskusi. Üks neist on üsna optimistliku pilguga, kuid teise arvates on Soome ohvitseri esitatud ülevaade õige.

Kenneth Grägg ütleb, et töötab idarindel õppustel muu hulgas kolme Ukraina pataljoniga.

Kriitika Ukraina ohvitseride sõjaliste oskuste kohta on Gräggi hinnangul osaliselt õigustatud. Eelmisel aastal olid Gräggi sõnul ülikoolis käinud reservleitnandid nii halva väljaõppega, et isegi algajad teadsid rohkem.

See läks metsa, ütleb Grägg, kuid tema sõnul on olukord nüüd palju parem.

Gräggi sõnul on paindlikumaks muutunud ka käsuliin. Ukrainas antakse reasõduritele nüüd lahinguolukorras varasemast suurem otsustusõigus ning paranenud on ka allohvitseride väljaõpe.

Gräggi sõnul on Ukraina viimase aja kaotused peamiselt tingitud sellest, et mobilisatsiooni tõttu on seal nii palju Vene sõdureid. Seda oli näha näiteks jaanuaris, kui Venemaa vallutas Soledari linna.

Meil ​​ei olnud piisavalt suurtükke ja venelased tulid massiga läbi, ütleb Grägg.

Vene mobilisatsioon aga Gräggi sõnul edaspidi nii hästi ei toimi, sest Venemaa relvastus hakkab otsa saama. Nad võivad sundida miljon meest rindele, aga mis neile kätte antakse? Kirves? küsib Grägg.

Gräggi sõnul muudab Lääne relvaabi Ukrainale jõudude vahekorda. Kui Ukraina saab läänest lahingutanke, haubitsaid ja hävitajaid F-16, siis Grägg prognoosib, et sõda lõppeb jaanipäevaks Ukraina võiduga.

Teine Ukrainas viibiv Soome sõdur ei taha avalikkuse ees nimega esineda, seetõttu kutsutakse teda selles loos Erkkiks. Yle kohtus temaga jaanuari lõpus Kiievis ning tema isik on Yle-le teada.

Erkki arvates ei saa Ukraina jätkata Venemaa vastu sama Nõukogude sõjalise taktikaga nagu varem, sest Venemaal on pikemas perspektiivis rohkem sõdureid.

„Ukrainlased peavad palju positsioonisõda ja neil pole rünnakust aimugi,” ütleb Erkki.

Erkki sõnul on Ukraina suurim probleem rühmajuhtide ja nende väljaõppe vähesus, mis toob lahinguolukorras kaasa kehva suhtluse ja segase tegutsemise.

Ukrainlased ei oska end kaitstagi ja liiguvad tule all, ütleb Erkki. Näiteks sõdurid liiguvad lihtsalt otse edasi ega sihi korralikult. Tema sõnul on lahinguolukorras näha initsiatiivi puudumist ning isegi ettevalmistus pole tõhus.

Kui sõdurid on kasarmus, lamavad nad niisama, kuigi peaksid trenni tegema, ütleb Erkki.

Kontrast Erkki enda väljaõppega ajateenistuse ajal on suur.

Ühes on aga kõik kolm soomlast ühel meelel: Soome sõjaline väljaõpe on maailma parim ja seetõttu tuleks seda nüüd pakkuda ka Ukrainale.