Soome liitus 2. veebruaril 2023 Ukraina toetuseks loodud algatusgrupiga, mis taotleb juriidilist vastutust Ukraina-vastase agressioonikuriteo eest. Gruppi kuuluvad lisaks Soomele ja Ukrainale 19 riiki ning EL-i välisasjade amet.
Venemaa relvastatud rünnak Ukrainale on ÜRO põhikirjas sätestatud jõu kasutamise keelu tõsine rikkumine. ÜRO Peaassamblee mõistis hukka Venemaa rünnaku Ukrainale, nõudis sõjategevuse lõpetamist ja vägede väljaviimist Ukrainast.
Reeglipõhise rahvusvahelise süsteemi toetamine ja tugevdamine on Soome välispoliitilised prioriteedid. Venemaa rünnak Ukraina vastu ÜRO põhikirja räigelt rikkudes on rõhutanud rahvusvahelise õiguse kaitsmise tähtsust.
Sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod, massihävitus ehk genotsiid ja agressioonikuriteod on kõige raskemad rahvusvahelised kuriteod. Need mõjutavad kogu rahvusvahelist üldsust ning ohustavad rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. Sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid Ukrainas uuritakse nii Ukrainas kui ka rahvusvaheliselt. Soome toetab nii Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kui ka Ukraina riigivõimude tööd.
„Vastutus Venemaa ebaseadusliku agressioonisõja eest Ukrainas ja selle tagajärgede eest jääb ilma agressioonikuritegusid uurimata puudulikuks. Soome soovib toetada Ukrainat kõige tõhusamate vahendite leidmisel agressioonikuriteos süüdi olevate isikute vastutusele võtmiseks,“ ütles välisminister Pekka Haavisto.
Agressioonikuritegu nõuab agressiooniakti, mis on selgelt ÜRO põhikirjaga vastuolus. Agressioonikuriteo saab toime panna ainult isik, kes suudab reaalselt tellida või juhtida riigi poliitilisi või sõjalisi tegevusi.
Soome peab agressioonikuritegu kindlalt üheks raskemaks rahvusvaheliseks kuriteoks ning on üks 44 riigist, kes on ratifitseerinud Rooma statuudi agressioonikuritegu käsitlevad muudatused.
