Ukraina teatas, et on dokumenteerinud 68 000 Venemaa poolt sissetungi ajal toime pandud sõjakuritegu.
Ukraina veenab riike ühinema spetsiaalse rahvusvahelise kohtuga, mis oleks võimeline käsitlema Venemaa tippjuhtkonna süüd sündmustes ja sõjakuritegudes osalemist. Soome MTV uudiste reporter Niko Nurminen kohtus Kiievis Ukraina peaprokuröriga.
Ukraina peaprokuröri töö on vastutusrikas. Ülesanne on leida nii või teisiti seaduslike vahendite kombinatsioon, et sõjakurjategijad oma tegude eest vastutusele võtta, alates Venemaa presidendist Vladimir Putinist kuni reasõdurini.
Projekt on praegu hoogu saamas, sest venelaste verevalamist uuriva Haagi kriminaalkohtu kõrvale luuakse erikohut üha kasvavas rahvusvahelises jõupingutuses tegelemaks Venemaa-vastase agressioonikuriteoga. Selle lähima näite võib leida Nürnbergist – ja selle tegevus eeldab , et Putinilt võetakse puutumatus.
Selle kohtuga liitumine tähendab riikide jaoks, et nad sulgevad oma uksed Putinile igaveseks. Kui mõni riik pole mingil poliitilisel põhjusel selleks valmis, kavatseme teema tutvustamist jätkata – saame nendelt ka kohtule toetuse. Kui me kõik nõustume, et agressor peaks vastutama kõigi sõjakuritegude eest, siis peame selles küsimuses olema julged ja toetama rahvusvahelist kohut, nendib Ukraina peaprokurör Andri Kostin.
Riigiprokuröri jaoks ei ole tegelikult oluline, kas Putin ise on füüsiliselt süüpingis, kuni õiglus jalule seatakse – ja vaade sobivale karistusele samuti.
Asjakohane oleks võimalikult karm karistus, mis sobib 21. sajandi tavadega. Karistamine peaks näitama, et me oleme tsiviliseeritud inimesed. Seega võib see olla eluaegne vanglakaristus, kuna see on praegu Euroopa regioonis kõrgeim ja karmim karistus.
