Hiina saatis USA kohale luureõhupalli, mis on seal hõljunud juba mitmeid päevi. Seda pole juletud alla tulistada, kuna kardetakse, et see võib kukkuda asustatud kohta ja tekitada kahju.

USA president Joe Biden keeldus täna reedel, 3. veebruari õhupalli teemat kommenteerimast, aga välisminister Antony Blinken teatas, et jätab ära Hiina visiidi.

USA andis ühtlasi Hiinale teada, et selliste õhupallide lennutamine USA kohal on lubamatu, vahendab New York Times.

Praegu pole teada, kas ja millal Blinken üldse Hiinasse sõidab. Hiina teatas, et õhupall on tsiviilkasutuses, mõeldud ilmauuringuteks ja see kaldus kursist kõrvale.

Õhupall aga lendas Montana osariigi kohal, kus asub ligi 150 mandritevaheliste rakettide laskeseadeldist.

USA välisministeerium andis teada, et sellise õhupalli lennutamine on lubamatu ja vastutustundetu. Õhupall on täna reedel jätkuvalt USA kohal.

USA ja Hiina suhted on muutunud väga teravaks, mistõttu tekitas õhupall kriisiolukorra nii USA kaitseministeeriumis Pentagonis kui ka Valges Majas. Presidendilt küsiti, kas on vaja rakendada sõjalisi meetmeid.

Blinkeni kahepäevane Hiina-visiit pidi alagama eeloleval pühapäeval.

Hiina kaitseministeerium, mis tavaliselt kommenteerib sõjalisi küsimusi, seekord asja ei kommenteerinud.

„Hiina on vastutustundlik riik, järgib alati rangelt rahvusvahelist õigust ega kavatse rikkuda ühegi suveräänse riigi territooriumi ega õhuruumi,” ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Mao Ning reede pärastlõunal tavapärasel pressibriifingul. Kuid ta ütles siis, et ametivõimud peavad aruandeid kontrollima.

Kommunistliku partei juhitav ajaleht Global Times, millest on saanud Pekingi ametlike reaktsioonide vahend, väitis, et õhupalli-jutt on kooskõlas USA jõupingutustega „luua külma sõja õhkkond ja süvendada Hiina-USA pingeid.”

Blinkeni Pekingi-visiidi kava pandi paika juba novembris, kui Biden ja Hiina liider Xi Jinping kohtusid G20 tippkohtumisel Balil ja leppisid kokku, et üritavad pingeid maandada. Taiwani kohale on kogunenud tumedad pilved; lisaks halvendavad suhteid tehnoloogilised tõkked ja keelud, inimõiguste küsimused Xinjiangis ja Hongkongis ning sellest tulenevad Ameerika sanktsioonid Hiina ametnikele; ja kõige laiemalt on teemaks Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas kasvav sõjaline rivaalitsemine.

Blinken on esimene USA välisminister, kes külastab Pekingit viimase enam kui nelja aasta jooksul. Pärast õhupalliuudiste levikut kutsusid vabariiklastest poliitikud Washingtonis Bideni administratsiooni üles Hiinasse karmimalt suhtuma.

„Hiina jultunud USA suveräänsuse eiramine on destabiliseeriv tegevus, millega tuleb tegeleda ja president Biden ei saa vaikida,” ütles parlamendi alamkoja spiiker Kevin McCarthy sotsiaalmeedias.

McCarthy on öelnud, et kavatseb spiikrina külastada Taiwani – demokraatlikult juhitud saart, mida Peking peab oma territooriumiks –, mis võib ajendada Hiinat korraldama saare lähedal järjekordseid hirmutavaid sõjalisi manöövreid, mis on sarnased eelmisel aastal korraldatud manöövritega, kui McCarthy eelkäija Nancy Pelosi külastas Taiwani.

Pentagoni ametnikud on keeldunud avalikustamast paljusid detaile õhupalli kohta, sealhulgas selle suurust ja omadusi, mistõttu on välisekspertide jaoks raskem hinnata selle eesmärki ja väärtust. „Hindasime, et see oli piisavalt suur, et selle tükid võivad tekitada kahju, kui see mõnes piirkonnas alla kukutatakse,” ütles kaitseministeeriumi kõrge ametnik ajakirjanikele.

See pealtnäha tagasihoidlik õhupall on üks paljudest tehnoloogiatest, mida Hiina sõjalised jõud on potentsiaalse vahendina oma võistluses USA ja teiste suurriikidega ära kasutanud. Muude täiustatud seadmete hulka kuuluvad droonid ja hüperhelikiirusega liugsõidukid, mis suudavad atmosfääris suurel kiirusel manööverdada.

Uuringute ja ajaleheartiklite põhjal on Hiina Vabastusarmee eksperdid jälginud USA, Prantsusmaa ja teiste riikide jõupingutusi kõrgetasemeliste õhupallide kasutamisel luureandmete kogumiseks ja lahinguvälja operatsioonide koordineerimiseks. Nad on öelnud, et uued materjalid ja tehnoloogiad on muutnud õhupallid vastupidavamaks, manööverdusvõimelisemaks ja kaugemale lendavaks kui eelmise põlvkonna õhupallid.

„Tehnoloogilised edusammud on avanud uue ukse õhupallide kasutamisele,” väitis üks Hiina sõjaväe peamise ajalehe Liberation Army Daily eelmisel aastal ilmunud artikkel. Sama ajalehe teises artiklis märgiti, et õhulaevad atmosfääri ülaosas võivad muutuda ka „tuhandeks silmaks”, mis aitavad kosmost jälgida.

Taiwani kaitseministeerium teatas, et 2022. aasta alguses lendasid Hiina saare kohal õhupallid. USA kohale saadetud õhupalli võidakse kasutada õhutõrjesüsteemide või atmosfääritingimuste kohta teabe kogumiseks, ütles Taipeis asuva riigikaitse- ja julgeoleku-uuringute instituudi analüütik Su Tzu-yun. Ta ütles, et Ameerika vägedel poleks praegu õhupalli jälgimisega probleeme isegi palju suurematel kõrgustel kui Taiwani kohal.

„Põhimõtteliselt on need väga hästi nähtavad ja nende suuruse tõttu on radari abil neid väga lihtne ajas jälgida,” ütles Su.