Prantsuse president Emmanuel Macron võttis eile reedel, 17. veebruaril Müncheni julgeolekukonverentsil taas sõna Venemaa poolt ja Ida-Euroopa riikide vastu.

Macron oli oma sõnavõtus väga karm Putini alistamise vajaduse suhtes „pikale veninud” sõjas Ukrainas, kuid rääkis veel kord vajadusest – pikemas perspektiivis – kaasata Venemaa kestvasse rahusse.

Macroni varasemad katsed seda väita on mõnikord olnud kohmakad. Neid on sageli valesti mõistetud. Ta ei öelnud Müncheni konverentsil, et rahukõnelused oleksid lähitulevikus soovitavad või tõenäolised.

Ta soovitas isegi, et Lääne lühiajaline eesmärk peaks olema Ukraina uuesti relvastamine „vasturünnakuks”, et territooriumi tagasi saada, kuni „läbirääkimised on võimalikud Ukraina valitud tingimustel”.

„Täna pole dialoogiks õige aeg, sest meil on Venemaa, kes on valinud sõja ja seda sõda intensiivistanud ning jõudnud nii kaugele, et sooritab sõjakuritegusid. Meie lühiajalised eesmärgid peavad olema järgmised: Venemaal ei saa lasta võita. Venemaa agressioon peab läbi kukkuma,” rääkis Macron.

Macron jätkas siiski mitme pöördumisega Läänele ja arengumaade poole, et seista vastu Venemaa „uuele imperialismile”, aga tuleks ka hakata mõtlema uutele Euroopa ja globaalsetele julgeolekukorraldustele „sõjajärgses” maailmas.

Ta ütles, et globaalselt peaks Lääs võtma arvesse kurtmist, et jõupingutused Ukrainas on kärpinud investeeringud teistesse arengumaade kriisidesse. Ta kutsus üles ümber kujundama ÜRO julgeolekunõukogu, et võtta omaks „Lõuna” ja tunnistada tõsiasja, et alaline liige Venemaa on ÜRO väärtused jalge alla tallanud.

Macron kordas ka oma varasemaid vastuolulisi üleskutseid sõjajärgse julgeoleku „arhitektuuri” järele Euroopas, mis hõlmaks ka Venemaad. Ta ei korranud oma avaldust, et Lääs peaks vältima Moskva alandamist, kuid ütles, et iga kokkulepe peab arvestama geograafilise faktiga, et Venemaa on Euroopas.

Vastuseks kuulajate küsimusele peatus Macron niinimetatud Ida-Euroopa „kotkaste” seisukohal, et igasugune pikaajaline lahendus peaks olema „Venemaa vastu”, mitte „koos Venemaaga”. See eeldab tema sõnul režiimivahetust Moskvas. „Aga mis muutub? Mis järgmiseks tuleb?” küsis ta.

Pikaajaline lahendus peab Macroni sõnul tunnistama, et ei Venemaa ega Lääs ei olnud täielikult lahendanud Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemist 1990. aastal. Putin alustas sõda, püüdes seda impeeriumi uuesti üles ehitada.

Uus julgeolekuarhitektuur peab Mcroni väitel veenma Venemaad, et tal on teisi rahumeelseid viise oma õitsengu ja jõu taastamiseks.

Macron esitas ka mitmeid muid üleskutseid, sealhulgas kutsus Ühendkuningriiki osalema Euroopa „õhutõrje” konverentsil ja kutsus üles pidama kõnelusi Prantsusmaa tuumarelvade integreerimiseks Euroopa kaitsepoliitikasse.