Hiina testis edukalt nn fantoomkosmoserünnaku relva – uut taktikat raketitõrje halvamiseks ja saboteerimiseks, saates kosmosest võltsitud sihtmärke.

Sõjaväeinsenerid teatasid selle kuu alguses, et on lõpetanud arvutisimulatsiooni ja saavutanud positiivseid tulemusi, vahendab Daily Mail.

Taktika baseerub vaenlase üle koormamises, lähtudes sellest, et raketitõrjesüsteem suudab toime tulla vaid teatud hulga sihtmärkidega.

See võib viia vaenlase relvavarude ammendumiseni, muutes selle hävitamise lihtsamaks.

Simulatsioonis lasti ballistiline rakett välja raketitõrjesüsteemi kasutava vaenlase vastu.

Pärast atmosfääri jõudmist vabastas rakett kolm raadiohäireseadmeid sisaldavat kosmoselaeva, mis võtsid vastu vaenlase radarivõrgu signaale ja saatsid tagasi fantoomsignaale, käivitades edukalt vaenlase raketitõrjesüsteemi.

„Fantoomjälgede tekitamine kosmoses on äärmiselt keeruline,” märkis meeskond väljaande South China Morning Post teatel. „Lahendasime ühe suurema väljakutse… nutika disainiga.”

Meeskonda juhtis vaneminsener Zhao Yanli, kes töötab uusi tehnoloogiaid arendavas Rahvavabastusarmee üksuses 63891  – see on Hiina keskosas Henani provintsis asuv sõjaline agentuur.

Fantoomrünnakuid kasutatakse sageli võitluses vaenlase varude ammendamiseks.

Meeskond ütles, et see taktika polnud varem kosmosest teostatav. Nüüd on simulatsiooni positiivsed tulemused andnud neile lootust, kui nad liiguvad projekti järgmisse etappi, et võidelda mis tahes tehniliste väljakutsetega.

Teadlased kasutasid radarijaamade nõrka kohta, kus signaalid võivad muutuda häguseks ja ristuda.

Kosmoselaevade suund, kiirus ja komplektsus otsustatakse enne starti ning see põhineb vaenlase radarijaama kohta saadud teabel.

Pärast raketist vabanemist suureneb aja jooksul kolme kosmoselaeva vaheline kaugus ja muutub fantoomsignaalide täpsus.

Teadlaste sõnul võib raketi poolt välja lastud kosmoselaevade arv suureneda, mistõttu võib rohkem seadmeid tuua kaasa rohkem fantoomsignaale, mis vaenlast segadusse ajavad.

Fantoomjõu uuring on aga tekitanud kartusi, et selline tehnoloogia võib vallandada agressiivse tuumareaktsiooni.

Hiinal on oluliselt vähem tuumarelvi kui USA-l ja Venemaal ning tema valitsus on oluliselt investeerinud alternatiivsete tehnoloogiate, näiteks raketitõrjesüsteemide ründamise meetodite arendamisse.