Vene siseinfo: Putin on üha isoleeritum

Venemaa president Vladimir Putin on varasemast veelgi rohkem isoleerinud, väidavad Kremli allikad väljaandele Washington Post.

Putinil on alati olnud oma nõuandjad ja ta on toetunud oma vanadest sõpradest ja usaldusisikutest koosnevale kitsale siseringile. Ta pole kunagi teisi täielikult usaldanud, mistõttu on siseringi pääsenuid alati olnud piiratud arv.

Nüüd on Putini ja Venemaa eliidi vahel tekkinud uus lõhe, väidavad Washington Posti intervjueeritud Venemaa ärijuhid, ametnikud ja analüütikud. Nende sõnul tunneb Putin veelgi tugevamalt, et ta on üksi.

Seda on näha rahvusvahelisel areenil, kus ühe ametliku allika sõnul tunnetab Putin „sõprade kaotust” eriti selgelt. Repressioonide kartuses anonüümseks jääda soovinud ametlikul allikal on tihedad sidemed diplomaatiliste ringkondadega.

Vaid Putini ja Valgevene liidri Aleksandr Lukašenka suhted on sõja algusest peale normaalsed püsinud.

Lukašenka on ainus, kellega ta päriselt kohtuda saab. Kõik teised kohtuvad temaga ainult vajaduse korral, ütleb allikas.

Näiteks India peaminister Narendra Modi, kes on Putiniga varemgi tihedalt suhelnud, on Venemaa liidrit paaril korral avalikult noominud. See juhtus ka nende ühisel pressikonverentsil.

Washington Posti allikate väitel on Putin langenud Venemaa eliidi sees veelgi tugevamini kahtluse alla. Eliidi suhtumine on muutunud eelkõige Vene vägede alandava taganemise tõttu.

USA mõttekoja Carnegie Endowment for International Peace vanemteadur Tatjana Stanovaja sõnul jaguneb Venemaa eliit kaheks: need, kes tahavad, et Putin lõpetaks sõjategevuse, ja need, kes usuvad, et Putin peaks seda veelgi laiendama.

Venemaa eliidil on Putini käitumise pärast lihtsalt piinlik. Hoolikalt planeeritud teleesinemised ja pressikonverentsid lojaalsete ajakirjanikega pole suutnud kedagi ära petta.

Teda ümbritsevad inimesed on tohutult pettunud, ütleb Washington Posti intervjueeritud Vene miljardär. Eriti häirib eliiti see, et 2023. aasta tundub igati ebakindel. Kõige hullem on see, et Putinil ei paista olevat aimugi, mis edasi saab.

Ta ei tea selgelt, mida teha, lisab Venemaa tippjuhtkonnaga tihedalt suhtlev miljardär.

Üks Posti intervjueeritud ametnikest tunnistab, et Putini ainus plaan on katse sundida lääneriike ja Ukrainat rahuläbirääkimistele. Tema sõnul seisneb probleem selles, et Putin tahab pidada läbirääkimisi ainult enda tingimustel.

Varem mainitud miljardär ja intervjueeritud ametnikud ja analüütikud toovad kõik Putini iga-aastase „pressimaratoni” ärajäämise ja poliitilise kõne edasilükkamise näitena sellest, kui isoleeritud Putin on.

Putin tühistas ka oma traditsioonilise kohtumise Venemaa ärieliidiga. Allikate sõnul väldib Putin teadlikult otseseid küsimusi, sest tal pole midagi öelda selle kohta, mis ees ootab.

Poliitilise kõne jaoks peaks olema plaan. Aga plaani pole. Nad lihtsalt ei tea, mida öelda, ütleb miljardär.(Putin) on loomulikult isoleeritud. Talle ei meeldi inimestega rääkida. Tal on väga kitsas ring, mis on veelgi ahenenud, lisab ta.

Putin pole oma väljaütlemistega olukorda parandanud. Ta on tunnistanud, et olukord annekteeritud Ukraina piirkondades on „äärmiselt raske”. Samas on ta aga öelnud, et „erioperatsioon” kulgeb plaanipäraselt ja ta kavatseb operatsiooni kiiresti lõpule viia.

Kuidas saab ta väita, et kõik läheb plaanipäraselt, kui sõda kestab kümme kuud, kuigi meile öeldi, et see kestab vaid paar päeva? pahvatab riigiametnik.

Stajanova sõnul on suurem osa eliidist kaotanud usu Putinisse. Paljud nõustuvad, kuna näevad Venemaa olukorda parandamatuna ja Putini suutmatust pakkuda mingeid vastuseid.  (Venemaal) on tunne, et puudub väljapääs, ütleb Stajanova.  Nad sõltuvad täielikult ühest inimesest ja asju on võimatu mõjutada.

Venemaa keskpanga endise nõuniku Aleksandra Prokopenko sõnul on kõigile tema endistele kolleegidele selge, et poliitilisi eesmärke ei ole võimalik saavutada. Ta lahkus töölt ja lahkus Venemaalt vahetult pärast agressioonisõja algust.

Prokopenko sõnul ei julge Venemaal keegi hinnata, kui suurt kaotust peab Venemaa kogema enne, kui riigi juhtkond nõustub, et tema olemasolu on ohus.

Venemaa rahandusministrina 1990ndatel aastatel töötanud Mihail Zadornov väidab, et nõukogude ajast koos Läänega ehitatud turg on kadunud. Olukorda on ta jälginud Venemaa ühe suurima panga Otkritie juhatuse esimehena. Viiskümmend aastat ehitasime turge ja ühiseid majandussidemeid Läänega, ütleb ta. Nüüd on need aastakümned hävitatud.

Prokopenko sõnul on šokk Venemaa ärieliidis tuntav. Nad saavad aru, et asjad ei lõpe hästi.  Kõik, mis nad on ehitanud, varises ilma põhjuseta kokku, selgitab Prokopenko jõuka elanikkonna tundeid.

Kremli ühe sõja-analüütiku Sergei Markovi sõnul pole Putinil vastust ees seisvale põhiküsimusele: kuidas Venemaa sõjatee jätkub?

On kaks võimalikku teed. Esimeses jätkavad relvajõud võitlust, samal ajal kui ülejäänud ühiskond elab normaalset elu, ütleb ta.

Teine tee on see, millele Venemaa läks Teise maailmasõja ajal, kui kõik tehti rindejoone ja võidu nimel. Sel ajal mobiliseeriti kogu ühiskond ja majandus.

Teine silmatorkav nõrkus seisneb Venemaa suutmatuses oma vägesid korralikult välja õpetada ja mobiliseeritud reservväelasi varustada. Fakt on see, et neil 300 000 mobiliseeritul ei ole piisavalt relvi, ütleb Markov.  Millal nad saavad vajaliku sõjatehnika? Ka sellele pole Putinil vastust.

Kommentaarid
(Külastatud 860 korda, 1 külastust täna)