Ukrainal on ambitsioonikas plaan saada kiirkorras kahe aastaga Euroopa Liidu liikmeks, aga mitte keegi Euroopa Liidus ei pea seda võimalikuks.

Ukraina peaministril Denõs Šmõhalil on EL-i liikmestaatuse kindlustamiseks kaheaastane tihe ajakava, mis tuuakse välja sel nädalal toimuval ajaloolisel EL-Ukraina tippkohtumisel, mis on esimene Ukraina pinnal.

Probleem? Keegi ELis ei pea seda realistlikuks.

Kui EL-i volinikud sõidavad selle nädala lõpus Kiievisse enne reedest Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ning Euroopa Komisjoni ja nõukogu juhtidega toimuvat tippkohtumist, on nende peamiseks ülesandeks tõenäoliselt ootuste juhtimine.

Šmõhal ise on kehtestanud karmi tähtaja. „Meil on väga ambitsioonikas plaan järgmise kahe aasta jooksul Euroopa Liiduga liituda,” ütles ta väljaandele Politico. „Seega loodame, et käesoleval 2023. aastal saavutame läbirääkimistel juba selle sisenemise-eelse etapi,” ütles ta.

See heidab kinda EL-ile, mis püüab hoida Ukraina liikmelisuse palju kaugemana.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles eelmisel aastal, et Ukraina liitumiseni võib kuluda aastakümneid. Isegi ELi juhid, kes toetasid oma eelmise aasta juunis toimunud tippkohtumisel Ukrainale kandidaadistaatuse andmist, tunnistavad eraviisiliselt, et riigi tegelik ühinemise väljavaade on üsna paljude aastate kaugusel (ja see võib olla ka üks põhjus, miks nad seda ideed üldse toetasid). Kandidaatriigid nagu Serbia, Türgi ja Montenegro on oodanud palju aastaid, Ankara alates 1999. aastast.

Ukraina on ELi jaoks mõistatus. Paljud väidavad, et Brüsselil on Kiievi ees eriline vastutus. Lõppude lõpuks vallandas 2014. aasta Maidani ülestõusu ja pani aluse sõjale ukrainlaste raev president Viktor Janukovitši otsuse peale Venemaa käsul ELiga sõlmitud poliitilisest ja majanduslikust assotsiatsioonilepingust välja astuda. Nagu ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: Ukraina on „ainus riik, kus inimesi tulistati sellepärast, et nad mähkisid end Euroopa lipu sisse.”

Ukraina lähedased liitlased EL-is nagu Poola ja Balti riigid toetavad tugevalt Kiievi liitumissurvet, pidades seda demokraatiaks, mis seisab vastu agressorile. Paljud EL-i vanad kaardiväelased on aga palju ettevaatlikumad, kuna Ukraina – ülemaailmne põllumajanduse suurriik – võib vähendada nende enda võimu ja hüvesid. 80 miljoni elanikuga Ukraina ja Poola võiksid ühineda konkureeriva Saksamaaga Euroopa Ülemkogus poliitilise jõuna ning mõned väidavad, et Kiiev kurnab liigselt ELi eelarvet.

Reedene tippkohtumine Kiievis – esimene omataoline ELi kohtumine, mis toimub aktiivses sõjapiirkonnas – on suunatud õige tasakaalu leidmisele.

Kuigi ELi riikide juhid ise kohale ei lähe, on Euroopa Ülemkogu ametnikud viimase kommünikee asjus EL-i liikmesriikidega tihedalt suhtlema pidanud.

Mõned riigid nõuavad, et avaldus ei tohiks kaugele jääda juunikuisel Euroopa Ülemkogul kasutatud sõnastusest, rõhutades, et kuigi Ukraina tulevik on Euroopa Liidus, peavad kandidaatriigid vastama konkreetsetele kriteeriumidele. „Ootused on Kiievis üsna kõrged, kuid vajadus on täita kõik komisjoni poolt seatud tingimused. See on teenetepõhine protsess,” ütles üks kõrge ELi ametnik.

Siiski on oodata edusamme, kui Zelenski kohtub von der Leyeni ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheliga.

Šmõhal ütles väljaandele Politico, et loodab Ukraina jaoks saavutada reedel „olulise edasimineku”, eriti konkreetsetes valdkondades – kokkulepe tööstuskaupade viisavabaduse kohta; tollimaksude peatamine Ukraina ekspordile veel üheks aastaks; ja „aktiivsed edusammud” ühinemisel SEPA (ühtne euromaksete piirkond) maksete skeemiga ja Ukraina liitumine ELi mobiilside rändlusega.

„Ootame edusamme ja kiirendust nende lepingute allkirjastamisel,” ütles ta.

Kuumaks teemaks – ja üheks keskseks küsimärgiks Ukraina ELiga ühinemise juures – saab olema Ukraina võitlus korruptsiooniga. Taristuministri asetäitja vallandati ja asevälisminister astus sel kuul tagasi skandaalide tõttu, mis olid seotud riigihankelepingutega seotud sõjakasu teenimisega.

„Me vajame reformitud Ukrainat,” ütles üks tippkohtumise ettevalmistamisega keskselt seotud kõrge ELi ametnik. „Meil ei saa olla sama Ukrainat, mis enne sõda.”

Šmõhal rõhutas, et Zelenski valitsus võtab korruptsiooni tõsiselt. „Me suhtume korruptsiooni nulltolerantsiga,” ütles ta, osutades „välgukiirusele”, millega ametnikud sel kuul tagandati. „Kahjuks ei sündinud korruptsioon eile, kuid oleme kindlad, et juurime korruptsiooni välja,” ütles ta, öeldes avalikult, et see on riigi ELiga ühinemise tee võtmeks.

Ta ütles ka, et valitsus on valmis vaatama läbi oma hiljutised riigi konstitutsioonikohtu seadused, et vastata nii Euroopa Komisjoni kui ka Euroopa Nõukogu nõuandeorgani Veneetsia komisjoni nõudmistele. Šmõhal ütles, et muudatused võivad tulla juba sel nädalal, enne tippkohtumist.

Kuigi Ukraina on teatanud konstitutsioonikohtu reformist, eelkõige kohtunike ametisse nimetamise osas, on Veneetsia komisjonil endiselt mure ekspertide nõuanderühma volituste ja koosseisu pärast. See on organ, mis valib kohtukandidaate. Eesmärk on vältida poliitilist sekkumist.

Šmõhal ütles, et neid küsimusi käsitletakse. „Peame konsultatsioone Euroopa Komisjoniga, et näha, kas kõik avaldatud järeldused saaks teksti sisse lülitada,” ütles ta.

Sellele vaatamata saadab selle nädala tippkohtumise sümboolne jõud Moskvale tugeva sõnumi Ukraina Euroopa-püüdluste kohta.

Euroopa Ülemkogu president Michel kasutas sel kuul oma üllatusvisiiti Kiievisse, et kinnitada Ukrainale, et ELi liikmelisus on Ukraina jaoks reaalsus, öeldes Ukraina Radale (parlamendile), et unistab, et ühel päeval on ukrainlane Euroopa Ülemkogu presidendi ametikohal.

„Ukraina on EL ja EL on Ukraina,” ütles Michel. „Me ei tohi säästa jõupingutusi, et muuta see lubadus võimalikult kiiresti reaalsuseks.”

Pärast reedest kohtumist on ukrainlaste jaoks võtmeküsimuseks see, kui kiiresti saavad retoorika ja lubadused reaalsuseks.