Saksamaa otsustas pärast pikka kaalumist Ukrainasse saata 14 lahingutanki Leopard 2. Liidukantsler Olaf Scholz teatas teisipäeval, et Saksamaa on andnud loa ka teistele riikidele saata oma Leopardi tanke.
Saksamaa otsus tankide saatmise kohta võib kõlada tagasihoidlikult, kuid kui arvestada ka teiste riikide panust, siis räägitakse juba kokku 130–150 tankist, vahendab Yle.
Näiteks Poola, Soome ja Holland on teatanud valmisolekust saata Leoparde Ukrainasse.
See pole veel see kogus, mida Ukraina lootis, kuid see mõjutab sõja kulgu, hindab endine soomusbrigaadi ülem ja endine Soome kaitseväe luureülem, erukindral Pekka Toveri.
Sellise tankide arvu ja muude lubadustega pealekauba, 70 liikurhaubitsat ja muud, saab selle kogusega varustada juba kaks-kolm brigaadi üsna korraliku varustusega.
Endine kaitseväe juhataja, erukindral Jarmo Lindberg aga peab juba sadat tanki ehk üht soomusbrigaadi märkimisväärseks koguseks.
Tankid peavad saama koos tegutseda. Selleks, et brigaad saaks koos töötada, tuleb neile lisada ühilduvad sõnumi- ja asukohainfosüsteemid.
Tank on oluline siis, kui tahetakse sooritada vastulööke ja eriti siis, kui tuleb üle võtta vaenlaselt vallutatud alad, hindab Toveri.
Kaugtuli võib positsioone hävitada ühemeetrise täpsusega, kuid sa pead suutma positsioone üle võtta. Jalgsi on see tüütu töö, eriti kui Venemaa ründab soomukitega, ütles Toveri.
Tankidega on võimalik tõhusamalt tõrjuda ka paljuräägitud venelaste suurrünnakut, kui see tuleb.
Lindberg seevastu hindab, et tankid on avalikkuse silmis omandanud suurema tähtsuse kui neil on üldises lahingutegevuses. Erinevat tüüpi relvade ühisoperatsioonil on vastaste positsioonide murdmisel ja läbimisel oluline tulevõimeline soomustehnika, kuid see on mängus vaid üks osa.
Toveri peab tanke märkimisväärseks sammuks lääneriikide relvaabi laiendamisel. Esimene neist oli raketisüsteemid HIMARS. Kolmas faas on juba silme ees.
Tulevikus on seda soomustehnikat rohkem. Brittidel on neid laos, sakslastel samuti ja jänkidel mitu tuhat. Järgmisena tulevad ilmselt ka pika laskeulatusega relvad. Ja siis tulevad hävituslennukid, ütles Pekka Toveri.
Tõenäoliselt häirib Venemaad palju tankide saatmine Ukrainale, hindab Toveri. Jah, nagu rott, sööb ta kindlasti mõlemast otsast. Ametlikud avaldused näitavad pettumust. Rääkimata propagandakanalitest, kus kisatakse ja ähvardatakse tuumarünnakutega. Kui midagi muud teha ei saa, kisatakse piineldes.
Võimsamate relvade, näiteks lahingutankide saatmist on varem tagasi hoitud sõjategevuse laienemise kartuses. Pekka Toveri hinnangul pole aga sõja laienemise oht suurenenud. Põhjus on selles, et Venemaa ei ole sõjas piisavalt edukas.
Ma ei usu, ütles Toveri. Kui Venemaa ei saa isegi Ukrainaga hakkama, pole neil mingit soovi sõjategevust laiendada. Venemaal on teada, et näiteks õhuväega on vaid tundide küsimus, et nad NATO riikide vastu sõtta minedes tegevuse lõpetaksid.
See ei ole lahing NATO ja Venemaa vahel, ütles Lindberg. Kõik tehakse etappide kaupa ja ükski NATO inimene ei lähe Ukrainasse. [Venemaa president Vladimir] Putin ise on rõhutanud, et Venemaa sõdib Läänega, lisas Lindberg.
Toveri sõnul muutub Venemaa retoorika lääneriikide uue relvaabiga karmimaks. Mida enam nad ähvardavad ja püüavad Läänt mõjutada, seda hullemaks nende olukord läheb. Ma ei usu ka tuumarelva kasutamisesse, sest USA ja Hiina on Venemaale nii selgelt öelnud, et seda ei tohi teha, ütles Toveri.
Tankide kohta ütles Lindberg, et see on uus võimekus, aga seda ei maksa väga ülehinnata. Tankimeeskonna ja hoolduspersonali väljaõpe võtab Lindbergi hinnangul aega mõnest nädalast mõne kuuni. Kui on, nagu seni välja toodud, neljast erinevast riigist erinevad tankid, tähendab see ka nelja erinevat ladu ja tööriistu ning sõnumisüsteemide koordineerimist.
Kõige varem saab Ukraina tanke lahinguväljal kasutada eeloleval suvel.
